- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõukam tarbija veab ostukäitumise muutuste vankrit
Eesti tarbijaturu rahaline maht kasvas mullu 2001. aastaga võrreldes kümnendiku võrra, ulatudes hinnanguliselt 50,6 miljardi kroonini. Pere-eelarve areng kinnitab eestimaalaste järk-järgulist ostujõu kasvu, optimismi tuleviku suhtes ning tarbimisharjumuste muutumist.
Aasta jooksul aset leidnud tarbimise kasv tugines eelkõige just tööstuskaupadele ja teenustele tehtud kulutuste suurenemisele. Viimasel kolmel aastal on kasvanud kõige kiiremini elanike kulutused mööblile ja kodusisustusele ning vaba-aja sisustamisele - hobidele, reisimisele, kultuuriüritustele - kinnitades sellega elanike ostujõu kasvu.
Toidule tehtavate kulutuste osakaal on viimastel aastatel samaks jäänud, kuigi varasemalt on nende osakaal perede kogukulutustest umbes üks-kaks protsenti aastas langenud. Viimastel aastatel on aga kasvanud eestimaalaste kulutused tervislikuma toidulaua suunas.
Kuigi sarnaselt kahele eelnevale aastale ületasid ka 2002. aastal leibkondade kulutused sissetulekuid, siis üle mitme aasta näitas sissetulekute ja kulutuste erinevus vähenemistendentsi ning sissetulekute kasv toetas taas tarbimise kasvu ? 12 protsendise sissetulekute suurenemise juures kasvas tarbimine kümnendiku võrra.
See, et elanike kulutused on juba mitmendat aastat sissetulekutest suuremad ei kajasta niivõrd üldist liigset tarbimist, vaid just kõrgema ostujõuga elanike ostujõudu ning optimismi tuleviku suhtes.
Ostujõu järgi kolmeks jagatavate elanikkonna gruppide alusel eristub Eesti tarbijate kolm rahakasutuse viisi. Madalama ostujõuga inimeste (C-kihi) tulud-kulud on keskmisest enam tasakaalus ehk nende pere-eelarve tuleb teistega võrreldes enam ots-otsaga täpselt kokku.
Keskmise ostujõuga inimeste (B-kihi) tulud-kulud on keskmisest enam plussis ehk nemad eelistavad igakuiste kulutuste kõrval teistest enam säästa. Nende perede sissetulekute tase võimaldab neil ühelt poolt küll säästa, kuid samas tekitab neis ebakindlust tuleviku suhtes, mistõttu nende tänane tarbimine laenudel niivõrd ei põhine.
Kõrgema ostujõuga inimeste (A-kihi) tulud-kulud on keskmisest enam miinuses ? koguni üle pooltel neist ületavad kulutused sissetulekuid ? st. võrreldes teistega on neile iseloomulikum laenamine. Selline käitumine peegeldab A-kihi perede kindlustunnet ning optimismi tulevikus saadava sissetuleku osas.
A-kihiks nimetatakse kõrgema ostujõuga tarbijakihti, kes saab ise planeerida üle 60 protsendi tehtavatest kulutustest. Eestis kuulub sinna kihti viiendik kogurahvastikust.
Teiseks äärmuseks on C-kiht, kellel jääb peale toidu, eluaseme, transpordi ja muude hädavajalike kulude eest maksmist vaba raha alles alla kolmandiku sissetulekutest. C-kihi moodustab veerand eestimaalastest.
Nende vahepealse kesktarbijakihi B-kihi moodustab põhiline osa rahvastikust ehk umbes pooled elanikest.
Hetkel kuum
Kui palju erineb kõrgema ja madalama ostujõuga perede ostukorv?
Erinevate rahaliste võimaluste tõttu kõrgema ja madalama ostujõuga tarbijad lubada endale väga erinevaid kulutusi.
Ühelt poolt on kõrgema ostujõuga perede (A-kihi) finantskoormus keskmisest Eesti leibkonnast oluliselt suurem - nende kulutused erinevatele maksetele (kindlustusele, laenu- ja liisingu tasumisele, finantstehingutele) ületavad madalama ostujõuga perede (C-kihi) kulutusi selles osas viieteistkordselt.
Teiselt poolt on hoolimata suurest finantskohustusest kõrgema ostujõuga tarbijatel suhteliselt suur vabadus valida, millele ja millises väärtuses raha kulutada. Näiteks ületavad nende toidukulud pooleteistkordselt, kuid kulud tööstuskaupadele ja teenustele ligi neljakordselt madalama ostujõuga perede kulusid. Nii moodustavad kõrgema ostujõuga tarbijate kulutused tööstuskaupadele ja teenustele pere kulutuste üldstruktuuris poole ning toidule tehtavad kulutused alla viiendiku, samal ajal kui madalama ostujõuga perede kulutused toidule moodustavad koguni kolmandiku, tööstuskaupadele ning teenustele tehtud kulud aga vaid veidi üle kolmandiku pere kogukuludest.
Kui madalama ostujõuga tarbijate raha kulub sageli esmatarvilike toiduainete nagu leiva, piima-ja lihatoodete peale, siis kõrgemasse tarbijakihti kuuluvatel peredel on võimalik teha neist märksa suuremaid kulutusi puuviljadele, mahlale-veele, maiustustele ning alkoholile. Kõrgema ostujõuga perede kulud söömisele väljaspool kodu ületavad aga madalama ostujõuga perede kulusid lausa kaheksateistkordselt.
Tööstuskaupade ostmisel ilmnevad kõige suuremad erinevused kõrgema ja madalama ostujõuga perede võimalustes eluasemega seotud ostude tegemisel. Näiteks ületavad kõrgema ostujõuga tarbijate kulutused kodumasinate ja -elektroonika ning mööbli ja kodusisustuse ostmisel madalama ostujõuga tarbijate kulutusi üle kolmekümnekordselt.
Suuremate rahaliste võimalustega pered teevad märkimisväärselt suuremaid kulutusi ka vaba aja sisustamisele ning erinevatele teenustele. Näiteks on nende kulud kultuurile, hobidele ja reisimisele madalama ostujõuga inimeste kuludest kuusteist, teeninduse kulud aga kaheksa korda suuremad.
Kõrgema ostujõuga tarbijakihi kulutuste proportsioon Eesti tarbijaturul on märksa suurem nende hulgast kogurahvastikus ? A-kihi panus Eesti tarbijaturul oli mullu ligi 18 miljardit krooni, moodustades üle kolmandiku tarbijaturu mahust.
Kuigi madalama ostujõuga tarbijaid on Eestis veerand elanikkonnast, siis nende kulutused tarbijaturul on kõige väiksemad ? hinnanguliselt 8,3 miljardit krooni.
Kõige suurema rahalise panuse Eesti tarbijaturule annab kesktarbijakiht (B-kihti). Nende kulutused moodustavad ligi poole tarbijaturu mahust ulatudes hinnanguliselt 24,4 miljardi kroonini. Seega on B-kiht Eestis nii kõige suurema inimeste arvuga kui rahalise panusega ostujõukiht.
Andmete allikaks on Emori leibkondade pere-eelarve ja kulutuste uuringu B-monitor 2002.
Autor: Katre Valgma
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele