Priit Harik • 31 august 2003

Korstnapühkija stardib katusele

Peatselt saabuv kütteperiood paneb hoolikamad inimesed mõtlema ka korstnate-lõõride korrasolekule. Üle kümne aasta katustel mütanud korstnapühkija Urmas Maamägi ohkab raskelt, kui küsida, kas tema äris on midagi aastate kestel paremaks ka läinud. ?Ei ole,? kõlab tõdemus. ?Kehvemaks on ikka olukord muutunud,? lisab mees. Paljukirutud vene ajal hoidis tallinlaste korstnaid puhtana 70 õnnetoovat nõginina. Tänaseks on Maamägi hinnangul jäänud alles 10?15 oskajat mees. Tööpõld on aga pigem suuremaks paisunud. Hoolimata sellest pole korstnapühkijad tööga ülekoormatud ? järjest süvenev on inimeste hoolimatus küttesüsteemi korrashoiu suhtes.

Kuigi seadus käsib regulaarselt küttesüsteemi puhastada ja nõuab sellekohase tõendi olemasolu, tehakse korstnapühkijate hinnangul ka uhketes ja luksuslikes majades pühkimistööd n-ö linnukese pärast, et kindlustusfirma rahul oleks. Korstnate olukord on aga Kaminameistris töötava Urmas Maamägi hinnangul järjest hullem. Põhjuseid pole vaja kaugelt otsida. Ahju kütteks on sageli liiga niisked puud, mis tekitavad tahma ja happelist kondensi korstna ülaosas. Kamina omanikul on Maamägi sõnul korraliku kaminapuu saamine pea võimatu. Tanklates ja poodides pakutavate kaminapuude kasutamist ei soovita ka 12 Kamina juht Priit Hanson. Veel toob ta ära küttekaminatega kaasneva probleemistiku, kui korstna hooldus tahaplaanile jäetakse.

?Küttekaminate madal suitsugaasi temperatuur tahmab korstent oluliselt rohkem, samuti happeline kodensaat mõjub kivikorstnale laastavalt,? selgitab Hanson. ?Viie aastaga on kivikorsten amortiseerunud,? tõdeb ta.

Tema praktikas on olnud juhuseid, kus bullerjani tüüpi ahi on söövitanud kivikorstna läbi kahe aastaga. ?Küttekaminatele on soovitatav paigaldada roostevaba moodulkorsten või kivilõõri paigaldada painduv roostevaba suitsutoru,? soovitab kaminasalongi juhataja.

Just korstendesse ladestuv tahm ja pigi on korstnapühkija Urmas Maamägi sõnul suurim oht. Esiteks ? tahm ja pigi on põlevad jääkained. Kui nüüd juhuslikult satutakse kuivade puudega ahju kütma, siis võivad tahm ja pigi süttida. Pigi põlemistemperatuur on aga väga kõrge ja nii võib hooletu majaomanik oma varast ilma jääda.

Teine, vähem tuntud probleem on aga puhastamata korstna puhul suurem küttekulu. Tahm on hea soojusisolaator ja takistab kividel-pottidel kuumenemast. Nii võibki näiteks puhastatud ja puhastamata kolde küttematerjali kulu tervelt mitme ruumi võrra erineda.

Minu Vara Lääne regiooni klienditeeninduse juht Avo Keel leiab, et tänane kehvavõitu olukord on sotsiaalse taustaga ? inimene peab valiku tegema, kas süüa osta või korstna remondiks raha eraldada. Samas usub Keel, et olukord on paranemas ja inimeste teadlikkus selle teema osas tõusuteel. Minu Vara kliendihaldurid peavad objektide kohta hooldusraamatuid ja nende dokumentide kaudu on hallatavate objektide olukord selgelt näha. Kui inimene hoiab turvalisuse pealt raha kokku ega telli korstnapühkimist, tuletab haldur talle kohustusi meelde. Samas ei saa eramus ega korteriühistus haldur oma tahet niisama peale suruda ? soov küttesüsteemi hoolduseks peab ikka inimeste poolt tulema. Sama tõdeb ka BREMi halduse ja hoolduse juht Mall Lindau, kelle sõnul on just vanemad inimesed korralikud ja tellivad regulaarset teenust. Ülejäänud vajavad korstnapühkimist alles siis, kui midagi tõsisemalt viltu on. Loomulikult on siis ka kulutused suuremad.

Kui kortermajja tekib kaminaid, peaks Lindau sõnul ühistu muutusest kindlasti märku andma. Vaid nii saab haldur selge olukorra kaardistada ja jälgida, et kaminaomanik seadust järgiks ning isikliku hooletusega teisi majaelanikke ei ohustaks. Vaatamata hooaja algusele pole korstnapühkijat vaja BREMist kaua oodata, hädaline saab lahenduse homseks, tavatellimus rahuldatakse päeva-paariga.

Erikeemia aitab kamina või ahju omanikul ametliku hoolduse vahepealsel ajal olukorda kontrolli all hoida. Kehvema küttematerjali kasutamisel saab suitsulõõri puhastajaga hooaja vältel mitmeid kordi saastast puhastada. Kui aga punane kukk üritab lõõris võimust võtta, saab samuti kiireimat abi spetsiaalvahendist.

Suitsulõõri puhastaja

Kasutamine: kasutada kinniste kollete suitsulõõride puhastamiseks tahmast, pigist ja nõest. Tuulise ilmaga pulbrit kasutada ei tohi. Puhastusoperatsiooni õnnestumiseks tuleb koldes eelnevalt 1?2 tundi tuld hoida. Pulber (u 100 grammi) raputatakse hõõguvatele sütele. Pidev kasutamine vähendab lõõritulekahju tekkimise riske ja suurendab kolde efektiivsust.Kaal: 880 grammiHind: 250 krooni

Lõõritulekahju kustutaja

Kasutamine: avage purgi kaas, süüdake purgi süütenöör, paigutage purk koldesse või lõõri ja avage siiber. Tugeva tule korral tuleks kasutada veel teist kustutajat. Tulemuseks peaks olema kohene tule kustumine.Hind: 150 krooniAllikas: 12 Kaminat

Hetkel kuum