Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tänavu 80. juubelit tähistav Tallinna Hipodroom on üsna kurvas seisus. ?Kui siia hetkel 10 miljonit investeerida, ei paistaks see kuskilt välja,? hindab hipodroomi haldava ASi Norfolk juhatuse esimees Vahur Nurm olukorda.
1994. aastal võttis AS Norfolk üle hipodroomi pankrotivarad, tänaseks on omanikud Jaan Manitski, Rootsi firma Boko Tallid ning Kreenholmi juhi Mats Skogmani ettevõte Apollon Holding OÜ investeerinud ligikaudu 30 miljonit krooni. Ometi on tallid amortiseerunud ning ka võistlusrada vajaks korralikku remonti. 2001. aastal vähendasid omanikud aktsiakapitali 4,5 miljonilt 400 000 kroonini.
?Norfolk on loodud selleks, et korraldada võistlusi. Sisuliselt on tegemist mittetulundusühinguga ? siit kasumit ei tule ega hakkagi tulema,? räägib Nurm.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Raha investeeringuteks ja halduskuludeks peaks sisse tooma Norfolki tütarfirma AS Totalisaator, mis tegeleb ennustuste korraldamisega. Et hipodroom ära majandada, peaks Totalisaator teenima 3 miljonit krooni kasumit aastas. Sellel aastal prognoosib Nurm kasumiks 600 000 krooni.
?Meie hasartmänguseadus on väga kasiinokeskne. Ja nii ongi Eestis üle saja kasiino ja vaid üks koht, kus saab spordiennustusi teha,? märgib Nurm. Ennustuskuponge ei saa müüa kioskites ja poodides koos loteriipiletitega, sest korra järgi võib hasartmänge korraldada vaid kindlalt piiritletud kohas, kuhu ei lubata alla 21aastasi.
?Nii ei olegi meil mingit mõtet reklaami teha. Imago paraneb, kuid tulemus jääb samaks, oleme proovinud,? räägib Nurm. ?Kui panuse tegemiseks tuleb kohale tulla, siis käivet ei tule.?
Uue hasartmänguseaduse eelnõu, mille järgi spordiennustusi koheldakse kui loteriid, on aga juba ministeeriumis ning võetakse tõenäoliselt paari kuu jooksul vastu. Järgmise aasta lõpuks peaks olema võimalik ennustuspileteid osta üle Eesti. Nurme kirjeldusel saaks sellest loteriilaadne süsteem, ühineda plaanitakse ka Rootsi ennustusvõistlusega. Auahne plaan on mõne aasta pärast saavutada 50 miljoni kroonine käive. Rohkem käivet tähendab rohkem huvilisi, rohkem sponsoreid, see jälle omakorda suuremaid auhinnarahasid võistlejatele ning Eesti hobuspordi arengut.
Kõige tõsisemad arutelud käivad aga hipodroomi kolimise ümber. Kui kesklinnas asuv krunt maha müüa ja saadud raha eest mõnda linnalähedasse valda uus hipodroom ehitada, tuleks see praeguse renoveerimisest soodsam. ?Hobustel ei ole ju vahet, kus nad jooksevad,? muheleb Nurm.
ASi Norfolk üks omanikke Jaan Manitski hindab hobusekasvatust perspektiivseks alaks.
?Kui minul oleks talukoht, siis ma teeks vanasse kolhoositalli hobusekasvatuse,? räägib Manitski. Hobusesporti peab ta aga ettevõtmiseks, kust omanikud tavaliselt tulu ei saa. ?Eesmärk on siiski jõuda nii kaugele, et ei peaks vähemalt peale maksma,? tunnistab ta.