Gea Velthut-Sokka • 26. oktoober 2003 kell 22:00

Miljonikrunt 30 000 krooniga

Kakskümmend aastat Vilsandi rahvuspargi majandusasju hallanud asedirektor Andres Jõeorg sai Vilsandi saarel ligi 20 hektarit maad, kui õigusjärgne omanik Mai Saulep oma isatalu maadest Jõeoru kasuks loobus. Täna hindavad kinnisvaraspetsialistid neid krunte kokku umbes miljoni krooni vääriliseks. Saulepile maksis Jõeorg 30 000 krooni.

Täna kahetseb 60aastane Saulep viie aasta tagust tehingut ning kinnitab, et Jõeorg tõmbas tal lihtlabaselt naha üle kõrvade.

Oli see nüüd aasta 1991 või 1992, kui Mai Saulep isatalu põldude ja heinasiilude õigusjärgseks pärijaks tunnistati, vanaproua enam täpselt ei mäleta. Küll aga mäletab ta oma tollast otsust ? temast uue maja ehitajat ja Vilsandil elajat ei tule. Kahes osas tagastatud Kaasiku maad seisid niisama, kinnistamine seisis rahapuuduse ja oskamatuse taga.

22. detsembril 1998 kirjutasid Jõeorg ja Saulep Kuressaares notar Anne Heinsaare büroos alla ostu-müügi eellepingule, millega Saulep kohustus ära müüma väikese osa oma maadest, 1,8 hektarit. Müük sai aga toimuda alles pärast maa kinnistusraamatusse kandmist. 5500 krooni sai omanik kohe peo peale, teist sama palju pidi makstama pärast maa Jõesaare nimele vormistamist.

?Oi, Jõesaar käis mul juba kaks aastat kodus, et müügu ma natuke oma maast talle,? meenutab Saulep. ?Tuli ukse taha, ei olnud tal kala kaasas ega midagi, aga muudkui lunis. Et tema tahaks seda pisikest maatükikest, et sinna elumaja ehitada.?

Lõpuks soostus vanaproua kümnendiku oma maast müüma. Hind 11 000 krooni olevat Jõeoru sõnul maa maksustamise hind ? rohkem ei tohtivat ta seaduse järgi maksta. ?Aga ta lubas, et kui kõik korda saab, saan pärast raha juurde,? kinnitab Saulep.

Kolm kuud hiljem, märtsis 1999, olid Saulepile tagastatud maad endiselt kinnistamata ning Jõeoru kannatus katkes. Ta tegi prouale ettepaneku, mis tolle kõigist muredest vabastaks: Saulep kirjutagu alla lepingule, millega loovutab maa tagastamise nõudeõiguse Jõeorule, saab raha kätte ning mees ajab ise kõik paberid korda. Saulep nõustus.

?Jõeorg tuli mulle koju järele ja viis mu autoga Kuressaarde notari juurde. Lepingu teksti ma polnud enne näinud,? meenutab enda sõnul alt tõmmatud naine. ?Kirjutasin alla ja Jõeorg viis mu koju tagasi. Enda teada olin loobunud õigusest sellele samale 1,8 hektarile, ülejäänud maa pidi mulle jääma.?

Tegelikult kirjutas Saulep alla lepingule, kus ei loobunud mitte 1,8, vaid tervest maatükist, 8,9 hektarist, sellesama 11 000 krooni eest. Samal päeval allkirjastati notari juures ka teine sarnane paber, millega vanaproua loovutas ka ülejäänud 10 hektarit Jõeorule vähem kui 20 000 krooni eest. Sellise lepingu sõlmimist ei mäleta Saulep sootuks, kuid paberi koopia on Kihelkonna maanõuniku kinnitusel olemas, allkirjad ilusasti all.

Jõeoru sõnul on kogu Saulepi jutt pehmelt öeldes kurbnaljakas.

?Esiteks ? Mai Saulep on siinkandis tuntud inimene. Sarnased ostu-müügi eellepingud tegi ta ka mitme kinnisvarafirmaga, kasseeris osa rahast sisse ning siis ei kavatsenudki kinnistamisega tegelda. Minu teada on need rahad tal siiamaani tagasi maksmata,? räägib Jõeorg.

?Kuna Kaasiku maad olid minu piirinaabrid ja seaduse järgi on võimalus nõudeõigus naabrile loovutada, siis me lihtsalt leppisime niimoodi kokku ja ongi kõik. Hakata viis aastat hiljem protestima, et hind on vilets ja tegelikult ta ei tahtnudki maadest loobuda ? see on jaburus.?

Samuti pareerib Jõeorg väited, nagu ta oleks Saulepile hinna määramise kohta valetanud (?Nii rumalat juttu ei saa ju kellelegi rääkida?) või suusõnaliselt lubanud hiljem midagi juurde maksta (?Lepingus kokku lepitud summa maksin ma ära notari juuresolekul?).

Kõik on seaduslik, kuid summad mereäärsete kruntide kohta naeruväärselt väikesed. ?Jõeorg kasutas seda ära, et olen vana inimene ja seadustest suurt ei tea,? arvab proua.

?Arvan, et tegemist on tagantjärele kemplemise ja sulaselge ahnusega, püüuga veel aastaid hiljem raha välja pressida,? ütleb Jõeorg.

Hetkel kuum