19. november 2003 kell 22:00

Tippjuhiks saab loobumise hinnaga

Olite ligi 20 aastat töötanud stabiilses riigiettevõttes. Miks otsustasite minna eraettevõttesse?

Tekkis tahtmine kaasa minna tol ajal tekkinud uute võimalustega, teha midagi täiesti uut. Kindlustuse avastasin päris juhuslikult. Tuttavad kutsusid äsja loodud erakindlustusseltsi BICO. Kindlustusest ei teadnud ma siis midagi.. Läksin BICOsse kõigepealt finantskonsultandiks, seejärel olin pearaamatupidaja, finantsdirektor. BICOs, kus töötas tollal vaid mõni inimest, kes kõik mahtusid ühte töötuppa. Täna töötab ERGO nime kandvates ettevõtetes Eestis üle 600 inimeset.

Kindlustuse puhul on tegemist "kuiva" kindlustusmatemaatika ja tõenäosusteooriga. Mida huvitavat Te selles leiate?

Kindlustus on mitmekülgne eluala, kus iga aasta toob kaasa uusi teadmisi, väljakutseid ja kogemusi. Ühelt poolt on jah tegemist "kuiva" kindlustusmatemaatika ja tõenäosusteooriga, teisalt aga selliste teenuste pakkumisega, mis pole käega katsutavad enne, kui juhtub midagi ebameeldivat, st saab tegelikkuseks mõni majanduslik või sotsiaalne risk. Erinevatel inimestel ja ettevõtetel on kindlustuse suhtes erinevad ootused, väga sageli on vaja leida igale kliendile spetsiaalseid lahendusi. See omakorda nõuab ka teiste eluvaldkondade tundmist. Sellepärast ongi kindlustuses huvitav töötada.

Millega on teil kui naisel juhiametis kõige keerulisem toime tulla?

Keerulist kindlustusvaldkonda on raske juhtida nii naisel kui mehel. Naisel võibolla ka seetõttu, et naine on loodud emotsionaalsemana kui mees. Olen pidanud õppima oma emotsioone vaos hoidma. Sisimas aga olen pingeid, vahel ka tunnete ülekeemist tundnud küll. Vaoshoitud ja rahuliku inimese mulje olen suutnud endast jätta oma emotsioonide teadliku juhtimisega.

Pole saladus, et Eestis on suur osa perekondlikest kohustustest naise õlgadel. Kuidas ühendate oma töökohustused ja pereelu?

Kuidas kohustusi jagada, on ikkagi iga pere oma otsustada. Töö on nõudnud minult pühendumist ja aega, ma ei ole saanud perekohustusi tööst tähtsamaks pidada. Olen hakkama saanud ennekõike oma aja planeerimise kaudu. Prioriteete seada on mõnikord emotsionaalselt keeruline. Kui tütar oli väike, oli mõistagi raskem. Hindan väga oma ema tollast abi.

Olete naisjuhtide ettevõtete TOPis 18. kohal. Kuidas mõjutab teie igapäevast tööelu see, et olete juba päris kõrgele jõudnud?

Kindlustus nõuab alati vastutust, olgu tegemist algava või juba väljakujunenud kindlustusseltsiga. Vastutuseta ei teki usaldusväärsust, ilma usaldusväärsuseta pole aga olemas head kindlustusseltsi. Suureks kasvanud ja oma koha kätte võitnud kaubamärgi puhul on vastutus veelgi suurem, seda tuleb tunnetada ka igapäevase töö üksikasjades.

Mis on olnud teie karjääri puudutav kõige suurem unistus?

Minu karjäär kindlustuses on olnud pikaajaline ja sujuv. Mitmed muutused on toimunud seoses sündmustega, mida võib ette tulla iga firma arengus. Näiteks tõi kunagine aktsionäride otsus moodustada elukindlustusselts kaasa vajaduse ja väljakutse tegelda elukindlustusega. Ma ei kasutaks karjääriga seoses sõna unistus, pigem on mul olnud soov oma igapäevast tööd hästi teha, nii, et firma areneks.

Kas Eestis on naisel raskem juhiametit pidada kui mehel või on asjaolu, et olete naine, teile hoopis teed sillutanud ja asju kergemaks teinud?

Juhiks saada on naisel raskem, sest naise roll on ajalooliselt kujunenud teistsuguseks. Kuid juhi ameti pidamises ei näe ma naise ja mehe vahel erinevust. Mõlemal on vaja asjatundlikkust, kohuse- ja vastutustunnet, lugupidamist nii omanike kui alluvate vastu. Ilma nende omadusteta ei suuda selles ametis vastu pidada ei naine ega mees.

Kuidas teete juhiametis ettetulevaid ja sageli inimsaatusi puudutavaid raskeid otsuseid? On teil selleks mingi spetsiaalne strateegia?

Kõik juhtumid ja nende põhjused on erinevad, sest inimesed on erinevad. Üldistavalt võiksin aga öelda järgmist. Esiteks ei tasu raskete otsustega kiirustada, eriti kui kõik asjaolud pole veel selged. Teiseks tuleb anda inimestele võimalus kas asjade parandamiseks või leida võimalus alternatiivse otsuse vastuvõtmiseks. Kolmandaks peab püüdma vältida emotsionaalseid hinnanguid nii enne probleemide tekkimist kui ka pärast ebameeldiva otsuse vastuvõtmist. Eesti on väike, peame suutma siin kõik koos elada, ilma et tekitaksime üksteisele lisapingeid.

Millised on teie suhted alluvatega? Kas olete rohkem hands on-tüüpi juht või eelistate teadlikult distantseeritud juhtimisstiili?

Kuna minu tööülesannete hulka kuuluvad ka personaliküsimused, siis tuleb mul üsna sageli süveneda igapäevaprobleemidesse, et neid paremini mõista.

Mul on hea meel, kui leian aega inimestega otsesuhtluseks. Samas on ERGO kasvanud suureks ja puht füüsiliselt ei ole enam võimalik seltsi juhtida ilma ülesandeid delegeerimata. Järelikult tuleb juhil leida tasakaal erinevate juhtimismeetodite vahel vastavalt sellele, kuidas muutuvad firma ja väliskeskkond.

Kas teie jaoks on juhile ülimalt vajalik enesekehtestamine loomulik, pigem alateadlik käitumismaneer või peate seda enne käikulaskmist enesele teadvustama?

Arvan, et kui juht on töötanud pikka aega suhteliselt stabiilses ettevõttes ja tema enda karjäär on olnud sujuv, siis erinevate otsuste vahel valiku tegemine ja seejärel valitud otsuste elluviimine on loomulikud protsessid. Samuti arvan, et iga töötaja, kes peab võtma vastu mis tahes otsuseid, peab oma valikusse uskuma ja tegema kõik endast oleneva otsuse elluviimiseks.

Valiku tegemisel on tihti kasu intuitsioonist, olukorra tunnetamisest, võib ka öelda naiselikust taiplikkusest. Mõnda olukorda tuleb nn õhust taibata.

Millised on teie prognoosid, mis Eesti kindlustusturul, peale ühinemist Euroopa Liiduga, seega lähiaastatel toimuma hakkab? Kuidas näete tulevikus kulgemas enda karjääri? Jääte jätkuvalt seotuks kindlustusvaldkonnaga?

Kindlustus areneb kindlasti kiiremini kui mitmed teised eluvaldkonnad. Põhjuseks on, et inimesed hakkavad järjest enam tähelepanu pöörama oma tuleviku turvalisusele. Juba praegu võib täheldada, et huvi elu ja vara kindlustamise vastu kasvab märkimisväärselt. Arvan ka seda, et kindlustusteenused muutuvad sedavõrd, kuidas me õpime paremini tundma inimeste ootusi. Siin tulevad appi pika ajalooga kindlustusseltside kogemused.

Kindlustuse areng Eestis kiireneb ilmselt veelgi. Seetõttu ei tasu uusi väljakutseid mujalt otsida, neid tuleb kindlustuses piisavalt juurde. Usun, et meie töö läheb järjest huvitavamaks ja mitmekesisemaks. Süveneb Eesti ERGO seltside koostöö lähimate naabritega, ERGO seltsidega Lätis ja Leedus. Nn Balti sünergia kätkeb endas uusi väljakutseid ka minu jaoks. Loodan, et jõuan kindlustusvaldkonna muudatustega kaasas käia.

Kuidas võtate vastu suuri otsuseid? Kas kuulate ära kolleegide arvamused või sünnib enamus suuri asju kabinetivaikuses?

ERGO Eestis on rahvusvahelise kindlustusfirma osa. Otsuste tegemisel tuleb alati arvestada omanike strateegia ja suundadega ning samas ka kohalike võimaluste ja vajadustega. Rahvusvahelise taustaga firma juhtimine tähendab, et tuleb leida arukas ja mõlemaid pooli ? omanike soove ja siinset tegelikkust ? arvestav kesktee.

Suurte otsuste eelnõud ja projektid sünnivad enamasti kollektiivses koostöös. Teisiti ei oleks võimalik, sest tihtipeale on lahendamist vajavad probleemid keerulised ja sügavat asjatundlikkust nõudvad. Asjatundlike kolleegide ettepanekud ja arvamused on asjatundlike otsuste eelduseks.

Edukate inimeste puhul oskavad kõrvalseisjad näha vaid välist hiilgust. Kuidas iseloomustaksite oma karjääri teie? Olete edule pidanud palju ohvriks tooma või olete piirdunud väiksemate kompromissidega?

Oma karjääri pole ma teadlikult kujundanud. Kuid ühel eluperioodil pidin otsustama, kas töö saab minu elus esmatähtsaks. Otsustasin: jah. Ilma selle valikuta poleks ma kahe kindlustusseltsi juhatuse eesotsas. Kas ma selle valiku tõttu millestki elus väga ilma olen jäänud, seda ma ei oska öelda. Võrrelda oleks võimalik siis, kui oleksin saanud elada ka teise valiku järgi. Kuid kahjuks on igaühel meist vaid üks elu.. .

Arvan, et kompromissid ja samuti ohverdused on olnud mulle vastuvõetavad. Aeg-ajalt on töö muidugi toonud kaasa stressi, mida võinuks olla vähem. Aga eks iga töö on omamoodi raske. Samas pole tööle pühendumine sugugi ainult ühepoolne ? endast andes saad alati midagi ka vastu.

Kas elu on teid tööalaselt kohelnud siidkinnastega või olete igal sammul pidanud enese eest väljas olema ja kõigest jõust saavutuste nimel võitlema?

Eesti kiire areng on olnud võimalik ainult tänu kõigile inimestele, nii juhtidele kui töötajatele. Et kavandatut saavutada, tuleb vahel tõesti võidelda, kuid võidelda tuleb kõigil, mitte üksnes juhtidel. Mugavaid töökohti, kus saaks lihtsalt kohal käia, ei ole loodetavasti enam kuigi palju.

Teen palju tööd ja nõuan seda ka oma alluvatelt. Mulle meeldib aktiivne tegutsemine, see aitab olla heas vormis ja kergemini raskustest üle saada.

Piltlikult öeldes ei pea siidkindad tõsist tööd tehes kuigi kaua vastu, kuid samas pole mõtet ka poksikinnastega võitlusse astuda. Töö ei tohi olla lakkamatu ja hirmus võitlus, tulemusteni saab jõuda inimlikumalt. Ja iga töö annab tegijale vastu veel midagi peale raha.

- Matti Klaar, endine kolleeg

Olgaga tegime koostööd 1991. aastal, kui minu ülesanne oli pakkuda edasikindlustust siinsetele kindlustusseltsidele. Olga oli ja on tööasjades väga täpne, selge jutuga ja arusaadav. Aja jooksul laienes ärisuhe jõudsasti, ning kogu aeg on koostöö Olgaga olnud tihe ja meeldiv. Ei mäletagi, et meil mingisuguseid lahkhelisid oleks olnud, kõik on laabunud korrektselt ja sujuvalt.

Aga see on vaid üks pool Olga Reznikuga suhtlemisest. Teine on inimlik, tore, lahke... Aga kui küsida Olga käest ?Kuidas läheb?? vastab ta, et: ?Oh, ära küsi, tööd nii palju...? Kahtlustan, et Olgale tegelikult see meeldib. Nüüd, kui BICOst, üle BICO-Leksi, on saanud ERGO Kindlustus ja Olga Reznik on ERGO juhatuse esimees ning minust on saanud Swiss Re pensionär, saame ikka kokku ja meenutame vanu aegu, räägime hetkeseisust ja tulevikust ning kõik on ikka samamoodi kui vanasti.

Autor: Edith Kiilmaa

Hetkel kuum