Võistlustantsu võlu ja valu

Millal oleks õige aeg alustada? Ideaalis võiks lapse tantsima viia 5?6aastasena. Ehkki tantsutrenni satub ka 4aastaseid, on laps üldjuhul õppimis- ja keskendumisvõimelisem siiski natuke vanemana. Varakult alustanutel on hiljem lihtsam õppida ning paraku ka tihti veidi suurem tõenäosus tippu jõuda. Samas on täiesti normaalne ka 14aastasena alustada ning kui endaga korralikult tööd teha, pole miski võimatu. Ja loomulikult ei pea ju kõik pürgima tippsporti, on ka võistlustants hobina ? hobitantsijatelegi korraldatakse oma võistlusi. Tantsida saab elu lõpuni. Seenioride klassis, kuhu kuulub ka 60?70aastaseid, korraldatakse nii Eesti meistrivõistlusi kui ka maailmatasemel võistlusi.

Selle ilusa maailma üks varjukülg on kallis varustus. Standardtantsude puhul on see kõige kallim ? maani kleit on pinnalt oluliselt suurem kui Ladina-Ameerika tantsude kleit, seega läheb sinna rohkem kaunistusi, rohkem materjali, rohkem tööd... Standardtantsukleit maksab enamasti 8000 kuni 40 000 krooni, hind sõltub materjalist ja kaunistamiseks kasutatud kivide arvust. Kalleimad kleidi juures ongi kivid ja õmblemine ? võistlustantsukleidid valmivad käsitööna. Kallimatel kleitidel võib olla peale kleebitud kuni kaheksa pakki kive ? ühes pakis on 1440 kivi ja üks kivi maksab 1,6 krooni. Nii annavad juba ainult kivid kleidi hinnale üle 18 000 krooni juurde. Kleitide puhul kehtib ka see, et mida kõrgemale tasemele tantsijad jõuavad, seda kallimaks läheb ka varustus, suuremaks kulud. Algajatel näiteks ei ole isegi üldse lubatud kleidil kive kanda, ka ei tohi neil olla küüned lakitud, nägu meigitud ega teatud kehaosad paljastatud. Reeglid, kes mida tohib ja peab, on kehtestanud Rahvusvaheline Võistlustantsuliit (IDSF). Ladina-Ameerika tantsude kleit on odavam, maksab 2000 kuni 15 000 krooni. Kingad maksavad umbes 1200 krooni, professionaalsemad paarid muretsevad igaks võistluseks uued kingad. Ka kleite vahetatakse tipptasemel aastase hooaja jooksul mitu korda. Päris palju raha kulub ka meigile, sukkadele, maniküürile jms.

Meestel kulub natuke vähem ? standardtantsude frakk maksab 8000 kuni 17 000 krooni, Ladina-Ameerika tantsude jaoks vajalikud mustad püksid ja must pluus maksimaalselt 5000 krooni.

Kallite kostüümide kõrval on väga kulukad ka võistlusreisid: reisi- ja elamiskulud; stardimaksud; eratunnid headelt välismaistelt treeneritelt, mis on tantsija arengu jaoks väga olulised, kuna nii saadakse uut infot ja uusi ideid.

Paratamatult on võistlustantsus (nagu mujalgi tippspordis) ka palju intriige.

Tundmatuks jääda sooviv tantsija: ?Nagu paljudel muudel aladel, on ka tantsuspordis omajagu poliitikat ja intriige. Tihtipeale oleneb võistluste tulemus suurelt osalt tantsija taustast ? kust klubist on tantsija pärit, kellelt ta tunde võtab ja millised on tema rahalised võimalused. Paraku on tantsimise hindamine nii subjektiivne ? ei ole meetreid ega kilogramme, üheselt tõlgendatavaid kriteeriume ?, et vastu vaielda kohtunike otsustele ei saa. Erinevad treenerid õpetavad erinevalt, ilu on suhteline ja tihti vaataja silmades.?

Ebaõiglust ja raskusi tuleb ette ilmselt kõikidel aladel. Raskused on aga enamasti ületatavad ? võistlustantsimise üsna kulukast rahalisest poolest saab andekas tantsija jagu sponsorite abil, kes aitavad võistlus- ja muid kulusid katta. Paljudel professionaalsetel tantsijatel on oma klubid, kus nad teevad ka treeneritööd. Sealt ehk lähtub see tõekspidamine, et elukutselisel tantsijal peab olema siiski korralik haridus ? nii treeneritöö kui ka oma firma loomine eeldavad seda.

Võistlustantsija Kertu Valjala (22) alustas tantsimisega esimeses klassis ja on nüüdseks tantsinud juba viisteist aastat.