Abilinnapea Anders Tsahkna põhjendab oma arvamuse muutmist (intervjuu)
Sotsiaal- ja tervishoiuametit kureeriv abilinnapea Anders Tsahkna leiab, et ametnik ei tohiks teha kahtlust äratavaid tehinguid.
<b>
Kui esmaspäevases Äripäevas ilmus artikkel sotsiaal- ja tervishoiuameti riigihangetest, siis te reageerisite väga kiiresti ja jõuliselt, öeldes, et te Tallinna sisekontrolli täiel määral ei usalda ja et asja peaks uurima ka politsei. 24 tundi hiljem rääkisime telefonis, siis olite juba kõhkleval seisukohal ja järgmisel hommikul teatasite juba, et linnavalitsus uurimist ei alusta ja politseisse ka avaldust ei tee. Kust taastus äkki usaldus sisekontrolli vastu?</b>Iga selline ajakirjanduslik artikkel, mis esitab teatud andmeid, et väidetavalt on kuskil midagi juhtunud seadusevastaselt, tegelikult vajab väga selget reaktsiooni. Ja nii ma ka reageerisin. Ma ütlesin, et minu arvates peaks asi kuuluma põhimõtteliselt ka politsei valdkonda ja arvasin seda sellepärast, et iga selline avalikkusele esitatud väide vajab kindlat tõendit, kas tegemist on süüteoga või mingisuguse muu teoga. Esimese reaktsioonina tundus see kõige praktilisem.Linnavalitsuse kabinet esmaspäeval arutas artiklit ja otsustas, et võetakse arvamused meie sisekontrollilt, meie riigihangete osakonnalt, mis on siinsamas korrusel nagu sisekontrollgi, ja siis veel lisaks riigi Riigihangete ametilt. Teisipäeval need laekusid. Minu jaoks on sisuliselt Riigihangete amet ja politsei mõlemad riigi institutsioonid, mis peavad valvama selle järgi, et kõik, mis avalikud võimud teevad, oleks seadusele vastav. Ja kuna saadeti Riigihangete ametist hr Sarve (Ülo Sarv, Riigihangete ameti peadirektor ? toim.) kiri, kus ta ütles, et tema seaduserikkumist ei näe, siis keda me veel peaksime tõsiselt võtma. Kui ta ütles, et Riigihangete seaduse paragrahvi 12 pole rikutud, siis tema on ju selle ala spetsialist. Linnavalitsus vaatas, okei, kui selline arvamus on meile tulnud, siis avaldust politseile ei tehta.Olen seda meelt, et kui on vajalik ja mõistlik, siis peaksid asjaomased institutsioonid seda uurima. Sest iga riigihange, mis on valesti läbiviidud või jätab korruptsiooniohtliku mulje avalikkusele, lööb mõra sisse võimu usaldusväärsusesse. Ja mina ei taha, et see amet ja linn oleks mõraga.
<b>
Kuidas reageerisid teie esimesele avaldusele keskerakondlastest linnavalitsuse liikmed? Saite te hurjutada ka, et olete liiga tormakas?</b>Absoluutselt mitte. Hr Vitsut (aselinnapea Toomas Vitsut ? toim) ja linnapea pigem kaldusid minu arvamust toetama kabinetiistungil ja ütlesid ka, et võtame ühe päeva aega ja küsime inimeste käest. Keegi ju ei ole seda detailideni lahti arutanud. Tallinn on poliitiline kants, kus väga palju asju paistavad poliitilistena ja on ka, aga samas igasugune uurimine, mis on politsei poolt läbi viidud, on nendele isikutele, kelle suhtes uuritakse, väga keeruline ja ränk. See on personaalselt väga keeruline. Ja seepärast võetigi korraks aeg maha, et näha, mida riigihangete inimesed, kes sellega iga päev tegelevad, meile ütlevad. Meie tahame olla objektiivsed. Linnavalitsuses ei saa kunagi olla niimoodi, et sõltuvalt sellest, kes kus parteist on, öeldakse, et seda ei uurita põhimõtteliselt. Need on meie mehed või teie mehed või lepitakse midagi kokku. Sellist asja ei olnud.
<b>
Vahur Keldrimaga ise ka suhtlesite?</b>Jah. Keldrima kinnitas mulle, et tema ühtegi seadust ei rikkunud. Ütleme nii, ta oli kaugel naljast. Ajalehe esikülg paneb iga inimese mõtlema, kas on kusagil reaalne eksimus või on kõik tehtud õigesti. Kuna ta on nii kogenud ameti juhataja, ta on kõige vanem aastatelt ja peaaegu kaheksa aastat ametis olnud, elanud üle seitse linnapead ja viis abilinnapead. Mina olen tõesti reformierakonnast ja tema keskerakonnast. Meil töötab siin täielik segu erakondlikus mõttes ja mina olen proovinud seda jätta täiesti teisejärguliseks. Sest sotsiaal- ja tervishoiusektor? Siin võib küll olla teatud poliitilisi lubadusi, toetusi jne, aga sisult ei ole siin midagi poliitilist. Parteiline käsuliin siin töötanud ei ole.
<b>
Sotsiaal- ja tervishoiuametis on täna audiitor sees. Mis toimub?</b>See on täitsa rutiinne kontroll. Juba reedel, kui te sinna tulite, oli sisekontroll koos nelja-viie audiitoriga juba seal kõiki neid dokumente vaatamas. Need on linna palgal audiitorid, ei ole sõltumatu audiitorfirma.
<b>
Aga eraldi te sisekontrollil neid konkreetseid küsimusi uurida ei palunud?</b>Linnapea palus, loomulikult.
<b>
Kellele sisekontroll allub?</b>Linnapeale. Mitte linnavalitsusele. Otse linnapeale.
<b>
Kas jääte nõusse, et kui kõnealuseid hankeid vaadata, siis on kahtluste ja küsimuste tekkimine põhjendatud?</b>Muidugi, iga asja võib vaadata nii ja naa. Loed artiklit, mõtled, kas see on tõde või vale. Kas seadust on rikutud või ei ole. Selle jaoks on vaja anda aega ja mõnikord menetlus, mis viiakse läbi, annab juba iseenesest ühiskonnale vastuse. Kas on otsene süütegu, tahtlus, korruptsioon. Ühiskond käitub täiesti normaalselt, kui küsimusi esitab. On kuldne lause öeldud: niikaua kui kriminaalprotsess on poliitika lahutamatu osa, ei saa me kriminaalprotsessi tõsiselt võtta. Siin on oluline, et uurimine, ükskõik, kes seda toimetab, kui see tuleb, oleks objektiivne ja selge ning mitte poliitiline rünnak.
<b>
Linnavalitsuse poolt on siis teema ennast ammendanud?</b>Niikaua kui selles suhtes on mingisugused lahtised otsad, vastamata küsimused, kui nüüd Res Publica fraktsioon avalduse tegi süüteo tuvastamiseks, siis linnavalitsuse jaoks ei ole see sugugi mitte ammendunud. Meie ametiisikud peavad andma konkreetseid ja selgeid vastuseid uurimisorganitele, kui menetlust alustatakse.
<b>
Ja teie otsuse taga asja mitte politseisse anda ei olnud mingit survet Keskerakonna poolt?</b>Ütlen väga täpselt: kuna linnavalitsus on kollegiaalne organ, siis mina pidin selle küsimuse linnavalitsuse ette püstitama. Algul kalduti, et jah, anname uurida, aga siis riigi Riigihangete amet andis arvamuse, et seadust ei rikuta, Mis ei välista seda, et ka Sarv võis ju eksida. Otsus mitte avaldust teha oli üldine ja konsensuslik.Tähtis on, et avalikkus saaks vastuse: oli rikkumine või ei olnud. Oli rikkumine, tuleb ka karistus. Kogu lugu.
<b>
Kui on paragrahv, saab karistada. Aga eetika ja moraali küsimus? Seda ju paragrahvides ei mõõda.</b>Ametniku eetika peab olema kõrge. See on igaühe sisemuses, seda ei saa ette dikteerida. Ametnik ei tohi teha üldises mastaabis kahtlust äratavaid tegusid. Pigem mine siis kindla peale, tee kõike avalikult, välista igasugune piirsituatsioon.
<b>
Piirsituatsiooni oleks saanud vältida, kutsudes kinnisele konkursile osalema kaks või kolm, mitte ainult ühe firma.</b>Absoluutselt. Täiesti nõus. Kui on olukord ametnikul, et ta peab midagi valima, ärgu valigu piirsituatsiooni läheduses. See võiks neil küll moraalikoodeksis kirjas olla.<pilt2#fotod/Inimesed/Inimesed_T/tsahkna_3_erik.jpg#400#600#Tallinna abilinnapea Anders Tsahkna>