Elame edasi või hääbume

Vaid kolm soome-ugri rahvast on jõudnud riigini: soomlased, ungarlased ja eestlased. Eesti riik on majandusvabaduse indeksilt kuues riik maailmas, meist koha võrra eespool on Iirimaa. Suremuselt oleme ?paremal?, kolmandal kohal, meist eespool on Läti ja Ungari, seejuures madalaim suremus on Iirimaal. Keskmine laste arv maakeral ühe naise kohta oli meil 1998. a andmeil 1,2 (maailmas 1990. a 3,8). See, et Eestis sünnib nii vähe lapsi ja sureb palju inimesi, on ainult meie endi probleem.

Meil on ka positiivne kogemus. Loomulik iive oli positiivne aastail 1986?1990. Vaba riigi tingimustes oleme statistikaameti numbrite järgi üle 35 000 inimesega miinuses (sündide ja surmade vahe).

2000. a rahvaloendus sai eesti keele kõnelejate arvuks 921 817. Seega 1937. a eksisid ennustajad vaid 60 000 võrra. Elu on protsess, kus toimub pidev areng ja valik. Hääbumas on soome-ugri rahvastest liivlased, isurid, vadjalased. Kas nüüd ka eestlased? Helilooja Märt-Matis Lill (PM, 10.01.04., essee ?Hingesuurusest ja selle puudumisest?) näeb meie probleemi alaväärsustundes ja sisemises tühjuses, hingesuuruse puudumises. Ja soovitab mõelda, kuidas hääbuda väärikalt, kui me oleme juba hääbumisele määratud. Kui rääkida ühe riigi elanike arvust, siis seda saab kasvatada erinevate meetoditega. Kui näiteks meie riigikogu otsustaks, et sisserändele pole vaja kvoote ning jätaks kehtestamata nii valikukriteeriumid kui piirangud, pakkudes igale tulijale korteri või maatüki, saaksime suurendada rahvaarvu mõne aastaga 10 miljonini. Küsimus on ikka, mida me tahame.

Inimese reproduktiivfunktsioon on kõige tundlikum välis- ja sisekeskkonna muutustele, ta on programmeeritud nii, et lapsed sünniksid vaid soodsates tingimustes. Nii mõjutavad oluliselt reproduktsiooni indiviidi toitumus, vaimne ja kehaline seisund. Kõrge stressitasemega ühiskondades on reeglina sündivus madal. Inimestel ei ole ei aega ega energiat reproduktiivfunktsiooni täita samas mahus kui ühiskondades, kus inimesed on õnnelikud. Reproduktiivfunktsioon on haavatav lisaks stressile, ebakindlale turvatundele, halvale toitumusele ka paljude ainete toimel, sh tubakas, alkohol ja kanep.

Enamikul riikidel on reproduktiivpoliitika strateegia ja tegevuskava. ÜRO andmeil on 60 riigi eesmärk vähendada, 20 riigis säilitada ja 21 riigis suurendada sündide arvu, 68 riigis puudub aga valitsuse tasemel poliitika.

Fertiilsus on kergesti haavatav funktsioon, ka positiivses suunas. Matemaatikud räägivad, et need, kel on 0,1% teistest enam järeltulijaid, nende järeltulijad moodustavad saja põlve jooksul 99% populatsioonist. Need aga, kel pole bioloogilist järeltulijat, kaovad ühe põlvega. See on ka osaline seletus sellele, miks suhtutakse üha tolerantsemalt samast soost abikaasadele ning gay- ja lesbiliikumisse (mis on omamoodi hedonistlik tegevus, sest välistab inimese ürgvajaduse anda edasi oma geneetiline kood).

Saksamaal on inimestele antud teadmine, et kõikidel ei peagi bioloogilisi järeltulijaid olema. Teadmises, et vaimses pinges maksimaalne sotsiaalne atraktiivsus saab kätte võideldud reproduktiivfunktsiooni ar-velt ? lapsi sünnitavad teised, n-ö tavalised inimesed ehk kaotajad, kes on andnud loobumisvõidu hierarhiaredelil ronimisvõistluses. Pikemas ajaperioodis tähendab see aga seda, et tänastel atraktiivses sotsiaalses pakendis olijatel on oluliselt vähem järeltulijaid ja tulevik on tänaste kaotajaks tunnistatute järeltulijate päralt.

Meie vanaemad-vanaisad tegelesid pereplaneerimisega, se-da rääkis mulle mu vanaema. Nii oli talusse sündivatele lastele kaasavara ja haridustee ette planeeritud, oma võimalusi kainelt kaalutledes. Täna on sageli edukad hoopis neis peredes sündinute järeltulijad, kus jäeti pereplaneerimine tegemata ja püüti hakkama saada suure lastepere üleskasvatamisega.

Kokkuvõttes tahan öelda, et ühe rahva hääbumine või suurenemine on reguleeritav riigi tasandil tehtud otsustega. Õppida saame Iirimaalt, miks seal naised tahavad sünnitada ja mehed on uhked, kui neil on palju lapsi. Rootsilt, kus siis, kui tekkis tööpuudus noorte naiste hulgas, käivitas beebibuumile viinud tegevuskava. Teeks ühe päris oma positiivse reproduktiivpoliitika ja tegevuskava, sellise, nagu me tahame Eestit näha tulevikus. Sest lapsed ja puud kasvavad kaua, need tuleb ikka varakult kasvama panna, nii ütles mu vanaisa.

Autor: Mari Järvelaid