Veokid asusid vurama niipea, kui Järvamaad ja Jõgevamaad eraldavale jõele kerkis sõjaväeõppuse käigus sild. Ameerika Ühendriikide ehitustraditsioonidele vastav tankisild. Läbinisti metallist, kuuetonnise kandevõimega.
Edasi-tagasi saalivad rasked masinad lõhkusid läbi Endla looduskaitseala lookleva tee. Inimtühi piirkond oli ideaalne metsavargusteks.
Viimased poolteist nädalat, mida Jaadla koos ühe teise noormehega silla kõrval majas on veetnud, valitseb aga metsade vahel vaikus. Sillale lippav koeranähvits nuusutab uudistajaid. Haugub ja pöördub tagasi.
?Sellest tankisillast tegime metsaveokitele lõksu,? selgitab Koeru vallavanem, varem politseis töötanud Jaago Kuriks. Kuu aega tagasi paigaldas omavalitsus sillale koorma kõrgust piiravad tõkised. Ükski korralik metsaveok sealt alt enam läbi ei pääse. Kui hoiatavaid silte tee perves tähele ei pane, puudub veokil silla juures ka võimalus ümber pöörata.
Kohalik perearst, Koeru vallavolikogu esimees Riina Lääne kiidab allikavett. Rahvas usub, et see tervendab. Värskesse lumme jäänud jäljed näitavad, et ka täna on mitmed autoomanikud käinud, kanistrid kaasas, vett ammutamas.
Sopaallikas, Purskav allikas, Valteri kaev, Norra allikas, näitab Lääne igaüht eraldi. Siit teeotsast saab pereni, kes elab metsasügavuses aasta läbi. Vanemad inimesed, räägib kohalik arst.
Esimesel väljakutsel siiakanti, meenutab Lääne, oli pime, kõrged hanged, üle tee jooksis orav, hüppasid metskitsed ja jänesed. Nii üksildane paik, et alles paar aastat tagasi polnud elektritki.
?Ükski metsaveok pole minu teada veel lõksu jäänud, nad pole lihtsalt enam siia tulnud,? kirjeldab Kurmet Jaadla. Öösiti valitseb jälle vaikus. Taamal kaarduvad tee kohale lumised kuused.
Seotud lood
Eesti investorid on oodatud mitme põneva riigi kinnisvaraturule – ka Dubaisse. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annavad arendajatele põhjust rõõmustamiseks.