Tütarfirmasid pole mõtet tulumaksu tõttu luua

Kui 2000. aastal jõustus ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastus, siis kehtis see kogu ettevõtlussektorile, kandes kõige paremini investeeringute soodustamise vaimu. Varsti jäi sellest alles kontsernisisene maksuvabastus ja eelmise aasta algusest on dividendide liikumine ka tütar- ja emafirma vahel tulumaksu all. Langustrend?

Tütarfirmast väljamakstava dividendi tulumaksustamine paneb ettevõtjaid otsima (pool)legaalseid kõrvalteid, kuidas normaalse investeerimistegevuse juures tulumaksu edasi lükata ? loomulik. Äripäev ei ole rahul niisuguse maksupoliitikaga, mis sunnib skeeme joonistama.

Tunduvalt läbipaistvama dividendipoliitika asemel liigub raha ema- ja tütarettevõtete vahel küll laenude, küll aktsiakapitali vähendamiste teel. Oletame, et ühes tütarettevõttes on tekkinud korralik kasum, mis võiks liikuda dividendina emafirmasse selleks rahaks, mida investeerida kontserni teistesse osadesse. Aga sel juhul tuleb maksta 26/74 protsendi suurune osa riigile tulumaksuks, ehkki kasum ei ole ettevõtlusest väljunud ega peaks kuuluma maksustamisele. Tõsi, kui emafirma peaks kunagi maksma dividendi oma omanikele, saab tulumaksu tasaarveldada, kuid vahepealsel ajal on tulumaksusumma riigi käes hoiul ja ühtlasi ettevõtlusest väljas. Sõltuvalt investeeringute tasuvusajast, võib see periood venida aastatepikkuseks. Kas ettevõtja peaks minema oma raha külmutamise teed?

Arvame, et mitte, kui ema- ja tütarfirmade vahelised laenud pole kuulutatud ebaseaduslikuks. Dividendide asemel liigub raha kontserni sees laenude näol, mis võimaldab, kui mitte muud, siis tulumaksu tasumist edasi lükata ? näiteks ajani, kui tehtud investeeringud on jõudnud kasumisse.

Maksuametil võib olla asjast teistsugune nägemus, et tegu on finantskeemiaga, teeseldud tehinguga. Lahus peaks siiski hoidma tulu väljakantimise ettevõtlusest ja sisulise investeerimistegevuse, millega ei peaks kaasnema enneaegne tulumaks. Mõistame, et reeglid karmistusid Euroopa Komisjoni nõudel ? valige, kas firmaaktsionäri dividend läheb nagu eraisiku dividend maksu alla või kaob investeeringute tulumaksuvabastus täielikult. Sestap võikski maksuamet lähtuda case by case põhimõttest: eelkõige raha liikumise sisust, kasutamise eesmärgist, mitte paljast vormist.

Siiski ei saa rahul olla, et ettevõtluskeskkonna läbipaistvus on oluliselt vähenenud. Kunagine lihtne põhimõte, et tulumaks rakendub alles siis, kui kasum kandub firmast välja eraisikust omaniku kätte, on hägustunud.

Teisalt ei ole enam mõtet luua tütarfirmasid, mis spetsialiseeruksid mingile kindlale suunale, hoides näiteks pirukate küpsetamise ja kinnisvaraarenduse lahus. Kontsernist ettevõtte struktuuri korrastamisel ? näiteks eesmärgil, et iga üksus oleks omaette vastutav, kasumlik, ilma ristsubsideerimiseta ? pole suuremat mõtet. Maksude mõttes on soodsam pidada hoopis suurt ja universaalset kolhoosi-tüüpi ettevõtet, milles ei sunnita vähemalt finantsskeeme välja mõtlema.

Autor: ÄP