Keskkonnaluba käib põllumeestele üle jõu

2007. aasta lõpuks peab keskkonna kompleksluba olema 117 Eesti ettevõttel. Loa saamiseks vajalikud miljonitesse kroonidesse ulatuvad investeeringud võivad üle jõu käia umbes 30 firmal ehk neljandikul.

?Hinnatakse, et Euroopa Liidu liikmesriikides ei ole 70 protsendil ettevõtetest nõutud tehnilise baasi loomisega eriti raskusi. Eestis saavad kõige vajalikuga hakkama umbes pooled neist, kellele kompleksluba kohustuslik,? ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna peaspetsialist Jüri Truusa. 25 protsendil võivad tekkida raskused ning ülejäänud veerandil tekivad need kindlasti, arutles Truusa.

?Viimasesse veerandisse kuuluvad eelkõige põllumajandusega tegelevad firmad,? lisas ta.

Seakasvatusega tegelev OÜ Linnamäe Peekon peab nõuetele vastamiseks järgmise kolme aasta jooksul investeerima 10 miljonit krooni, mis on ettevõtte tegevdirektori Viktor Vilksi sõnul väga suur koormus.

?Peaksime laenu võtma ning mõtleme tõsiselt, kas tahame üldse selle loaga tegelda. Risk on väga suur,? tunnistas Vilks. ?Meie kümne aasta keskmine tulusus on 4 protsenti. Millest me laenu tagasi maksame, kui taas kord kahjumiga lõpetame??

Tema sõnul ei maanda riski ka Euroopa Liidu struktuurfondidest raha taotlemine, sest kulutused makstakse kinni alles pärast tööde lõppemist. Käibevahendid tuleb ikkagi endal leida või siis laenata. Põhjendamatult suur on Vilksi hinnangul ka loa eest riigile minev tasu 50 000 krooni, lisaks kulub taotluse vormistamiseks ühe inimese poole aasta töö.

Kui põllumehed on keskkonnanõuete täitmisega püstihädas, siis suuremad ettevõtted muret ei tunne.

AS Optiroc esitas taotluse keskkonna kompleksloa saamiseks septembris. Loa ettevalmistamiseks tuli koostada ligi 300-leheküljeline dokument, abiks olnud konsultandile maksti 60 000 krooni. Vajalikud investeeringud jäävad 4?6 miljoni krooni vahele aastas.

?Meie ei tee neid investeeringuid vaid loa pärast, meil on keskkonnajuhtimise programm ning samas suurusjärgus kulutusi oleme teinud juba aastaid,? ütles Optiroci kvaliteedi- ja keskkonnajuht Karin Rosin.

Siiski ei lähe ka Optirocil loa saamine kergesti ? taotluse menetlemine lükati edasi, sest Pärnumaa keskkonnateenistus tahab tulla veel kohapeale, et täpsustada mõningaid aspekte ja kontrollida, kas taotluses kirjeldatu vastab tegelikkusele.

Juba 1996. aastast on keskkonna säästmisse investeeringuid teinud ka Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, kulutatud on sadu miljoneid kroone. Taotlus on esitatud ning töö kohaliku keskkonnateenistusega käib. Samuti on olulisemad keskkonnaalased investeeringud teinud AS Wienerberger ning uusi kulutusi pole vaja teha.

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman näeb loa taotlemise protsessis mõningaid seadusandlikke vasturääkivusi. ?Üldiselt saab neid aga töö korras lahendada,? lisas ta.

Kõigi käitiste üleviimiseks nõutud parimale võimalikule tehnikale kulub Eestis kokku vähemalt 20 miljardit krooni, millest kaks kolmandikku kannab Eesti Energia.