Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Isikuandmete omaniku privaatsus peab säilima
Iga isikuandmete töötleja peab tagama, et andmekogu ei satuks kõrvaliste isikute kätte.
Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele on isikuandmete töötlemise eesmärk ning töödeldavate isikuandmete koosseis isikuandmete vastutava töötleja otsustada. Samas peab ta järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sealhulgas eesmärgikohase töötlemise ning minimaalsuse põhimõtet.
Mainitud põhimõtete kohaselt peab arvestama, et isikuandmeid kogutaks vaid ulatuses, mis on määratletud eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning juhul, kui määratletud eesmärk on saavutatud, isikuandmete edasise töötlemise lõpetama.
Kui tööandja leiab, et tööle kandideerijalt on teatud andmete küsimisel mingi konkreetne tööandja määratletud eesmärk ning küsitavate andmete koosseis selle eesmärgi saavutamiseks vajalike andmete koosseisu ei ületa, siis on andmete küsimine ka põhjendatud. Seda enam, et tsiviilsuhtes on isikuandmete töötlemise eelduseks üldjuhul isiku nõusolek, avaliku ülesande täitmisel aga seadusest tulenev volitus.
Vastavalt seadusele on nõusolek isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti selge ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt lubab oma isikuandmeid töödelda.
Andmete koguja peab informeerima inimest, miks ta andmeid kogub ning kuidas inimene saab oma andmete töötlemisele ligipääsu või võib nõuda andmete kustutamist. Sama informatsioon tuleb üldjuhul andmesubjektile tagantjärele edastada ka juhul, kui andmesubjekt ei ole olnud andmete vahetuks allikaks.
Seadus ei näe nõusolekule ette kohustuslikke vorminõudeid. Vaidluse korral aga eeldatakse, et inimene ei ole isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. Seega peab vastutav töötleja arvestama, et vaidluse korral on tema kohustuseks tõendada, et andmesubjekt on nõusoleku andnud. Andmesubjekt võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta, kuid samas ei ole nõusoleku tagasivõtmisel tagasiulatuvat jõudu.
Seega annab isik töökohale kandideerides ankeedi esitamisega nõusoleku oma isikuandmeid töödelda ning juhul, kui ta töökohta ei saa, võtab ta nõusoleku tagasi ning ettevõte, kuhu isik kandideeris, on kohustatud andmed kustutama. Delikaatseid isikuandmeid võib koguda vaid andmekaitse inspektsioonis registreeritud isik.
Tööandja peab jälgima, et töödeldavate andmete koosseis eesmärgi saavutamiseks vajalike andmete koosseisu ei ületaks, ning mittevajalikud andmed kustutama.
Autor: Bert Blös