Miks on vaja Ryanair ?alla tulistada??

Hiljutine Euroopa Komisjoni otsus trahvida Euroopa suurimat odavlennufirmat Ryanairi kahjustab komisjoni autoriteeti konkurentsipoliitika vallas ning võib kaasa tuua Ryanairi hävingu.

Konkurentsipoliitika on Euroopa Liidu suurim kordaminek. Selles valdkonnas on otsustamine üksikute riikide volitussfäärist ära võetud, muutes valdkonna mõjutamise liikmesriikidele keeruliseks. Paljud suureneva konkurentsi vastu või riigiabi eest võitlejad on nõrgemaks jäänud.

Ometi võivad Euroopa Komisjoni liigne innukus ja majanduslikult kahtlaste põhjendustega juhtumid tõsist kahju tekitada. Riigiabi kaitseks väljaastujad kasutavad enda huvides Euroopa Komisjoni firmade liitumisi keelanud otsuseid. Näiteks keelati ära nii reisikorraldusfirmade Airtours ja First Choice kui ka pakenditootjate Tetra Laval ja Sidel liitumine. Need otsused põhinesid kahtlase väärtusega väidetel ja tühistati lõpuks Euroopa Kohtu poolt. Kaotus kohtus kahjustas tublisti Euroopa Komisjoni mainet. Järgmiseks hoobiks Euroopa Komisjoni maine pihta võib olla Ryanairi karistamine.

Ryanair kasutas Belgias asuva Charleroi lennujaama oma põhilennuväljana. Charleroi oli väike tolmune lennujaam, kust aastas käis läbi vähem kui 200 000 reisijat. Ryanair pakkus tehingut, kus lennujaam loobub lennujaamamaksust ja Ryanair toob vastutasuks sinna aastas kaks miljonit inimest.

Kokkulepe allkirjastati ja õnnelikud olid peaaegu kõik: reisijad, kes said odavalt sõita; lennujaam, kus poodide arv koos reisijate arvuga suurenes; kohalik kogukond, kus loodi uusi töökohti. Õnnetuks erandiks olid muidugi suured lennukompaniid, mille hinnad on Ryanairi omadest kümme korda kõrgemad ja mis klientuuri kaotasid.

Charleroi kuulub aga riigile. ?Kuulub riigile?? küsiti Brüsselis. Seega võrdub lennujaamamaksudest loobumine Ryanairile riigiabi andmisega, eeldades, et saamata jäänud tulu peab tulema Belgia maksumaksjatelt. Seega palus Euroopa Komisjon Ryanairil suurema osa maksudest tagasi maksta ja teatas, et vaatab üle ka lennufirma tegevustingimused teistes Euroopa lennujaamades. Tulemuseks võib olla Ryanairi häving.

Ryanairi tegevdirektor Michael O?Leary on visionäär. Eelmisel suvel antud intervjuus maalis ta kujutluspildi maailmast, kus inimesed sõidavad tasuta ja lennufirmad küsivad tasu lennujaamadelt vastutasuks miljonite reisijate eest, keda nad nende kauplustesse toovad. See on reisijate jaoks parim võimalikest maailmadest, kuna keegi ei sunni neid lennujaamas raha kulutama ja inimesed teevad seda lihtsalt mugavuse pärast.

Isegi seda nägemust kõrvale jättes õnnestus Ryanairil pakkuda madalaid hindu Euroopa reisiturul, mis alles hiljuti oli takistavalt kallis. Ryanair on suurendanud konkurentsi lennufirmade vahel, sundides teisi vedajaid piletihindu langetama. Selle lennufirma karistamine ainult vähendab konkurentsi ja sellise tulemuseni ei taha ELi konkurentsivolinik Mario Monti ja transpordivolinik Loyola de Palacio ilmselt jõuda.

Võib väita, et kui komisjon korra loobub oma valvuriametist riikliku toetuse andmisel, siis võib kõigel minna lasta. Kuidas saaks komisjon juhtumeid eristada? Igasugune riiklik toetus mingile töösutsharule või ettevõttele peaks olema keelatud. See lihtne põhimõte võiks olla komisjoni konkurentsiotsuste aluseks ja sellest loobumine peaks olema erandlik.

Ryanair on ilmselt selline erandlik juhtum. Oli ka palju parem lahendus kui lennufirma karistamine ? mõjutada Belgiat lennujaama erastama. Erastatuna võinuks Charleroi sõlmida ükskõik milliseid lepinguid kas Ryanairi või mõne muu lennufirmaga.

Siin tabame me muidugi õrna kohta, sest Euroopa lepingud kaitsevad konkurentsi, kuid on neutraalsed riigi omanduses olevate ettevõtete suhtes. Brüssel ei saa sundida liikmesriike erastama.

Brüssel saab üksnes sundida riigiettevõtet juhtima nii, nagu oleks see eraettevõte. See on aga keeruline, kuna vabanemine endastmõistetavast garantiist, mida riigiettevõte omab, on tegelikult võimatu.

Autor: Alberto Alesina