Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vanaisa mänguasjad sünnivad Läänemaal uuesti

    Käes vanaisa puust mänguasi, astus ameeriklane sisse Läänemaal tuntud, kuid tollal pankrotis oleva puutulpide tootja uksest. Mõttest hakata tootma mänguasju haarati Taebla vallas kiirelt kinni ning praegu toodab Hapa Group pidevalt umbes sadat erinevat puust mänguasja.
    Suurema osa mänguasjade disain on kohalike töötajate kollektiivne looming, disainerite abi kasutatakse vähe. ?Oi, esimesed tooted olid meil jubedad!? seletab Hapa Groupi juht Eugen Veges silmade särades. ?Aga ma ikka nii kiitsin neid! Ja kus siis hakkas paisu tagant tulema!?
    Tänaseks on nõnda ilmavalgust näinud lugematu hulk erinevaid omapäraseid lelusid, mis köidavad tähelepanu oma värvidega. Lisaks on iga Hapa Groupi mänguasi mingi hariva kiiksuga, et last arendada.
    Kasumisse jõudis Hapa Group juba esimesel tegevusaastal ning kasumit teeniti dollari langusest hoolimata ka eelmisel aastal. ?Käive ega kasum ei ole primaarsed näitajad, loodav lisaväärtus on olulisem,? ei pea Veges kasuminumbrist rääkimist niivõrd oluliseks. Eriti kuna Hapa Groupi loodav lisaväärtus on uskumatult suur ? sisse ostetakse tihumeeter puitu 1500 krooniga, ettevõttest välja minnes on selle hind 40 000?60 000 krooni.
    Peale lisaväärtuse loomise on kasumi teenimise nipp selles, et tuleb teha teistsuguseid asju kui konkurendid. Vegesi sõnul hakkavad messidel inimesed esimese hooga tihti nende mänguasju nähes naerma. ?Ütlevad, et on naljakad,? sõnab ta. Omamoodi naljakat vaatepilti pakub messidel ilmselt ka Veges ise, kes kas kiigub kiikmootorrattal või kõnnib ringi, dinosaurus sabas lohisemas.
    Taebla vallas tehtavad mänguasjad on eksklusiivsed ja üsna kallid, suurtest kaubanduskettidest neid ei leia. Hoolimata sellest, et 60% Hapa Groupi toodangust sõidab Suure Lombi taha. ?Kui sa müüd Wal-Martis, siis see toode on surnud. Seal müüakse seda ühe aasta jooksul ja visatakse siis välja,? põhjendab suurtest kettidest hoidumist Veges. ?Kui mulle tuleb klient, kes ütleb mulle näiteks, et 100 USA dollarit on palju selle hobuse kiikuva osa eest ja et Hiinast saaks 15 dollariga sama asja, siis ma panen kohe toru ära ja ütlen head aega. Helistagu Hiinasse.?
    Peale Ameerika on teine oluline sihtkoht Hapa Groupi jaoks Jaapan, mis erineb Ameerika turust kardinaalselt. USA tarbijad on raiskava loomuga, mänguasi ostetakse võibolla vaid kuuks ajaks. Jaapanlased ostavad asja põlvkondadeks.
    ?Jaapanlane tahab läikivat, perfektselt ilusat asja, ameeriklane ütleb sellise asja kohta, et see on nagu Hiina toode,? selgitab Veges, kelle sõnul tunduvad jaapanlaste mänguasjad kaugelt vaadates olevat pigem plastmassist kui puidust. Jaapan on ka pea ainus koht, kuhu Hapa Groupi asjad lähevad sildiga Made in Estonia. ?Rootsi läheb ka natuke,? ütleb Veges. ?Aga peamiselt reklaamime me end oma edasimüüjate kaudu.?
    Hapa Groupi edu ongi suuresti sõltuvuses just nende edasimüüjatest, kes on väga võimekad. Sõimukirju lõpptarbijatelt saabub Eestisse harva. ?Viimane kiri tuli üks aasta tagasi,? mõtiskleb Veges. Tarbija kurtis siis, et tema lapse mängulaud on poole aasta jooksul katki läinud. Uurimisel selgus, et lauaplaat oli tõesti kahjustatud, kuna laps oli lauda ühte ja samasse kohta kuus kuud järjest legoga tagunud. ?Muidugi me ei rahuldanud seda pretensiooni,? lausub Veges.
    Viie aasta pärast pakib Hapa Group üsna tõenäoliselt tehase kokku ja viib selle Eestist minema, kuna tootmine on siin liiga kallis ja odavamaid pakkumisi sajab juba praegugi uksest ja aknast. ?Tööstus on ju selline ala, et me ei müü ainult ajusid, vaid ka käsi,? ütleb Eugen Veges. Ja käed on Eestis juba praegu natuke liiga kallid.
    Eugen Veges oli 90ndate algul ?Eesti t?int?iljade isa?, nende loomade kasvatuse alal on ta USAs saanud ka diplomi. 5?6 aastat tagasi käis ta oma ameerika partnerile välja puutöö idee ning algul toodeti peamiselt puust lilli ja muid dekoratiivtooteid. Ent seal tuli tihti kollektsioone vahetada, pealegi läksid puutulbid moest. Siis hakatigi tootma hoopis mänguasju ja mööblit, kus ühe toote eluaastaks on 4?5 aastat. Eugen Veges on 47aastane ja tal on neli last.
    Kaie Kuhi, Eesti edasimüüja Pesapuu poest, OÜ Rapsak projektijuht:
    Hapa Groupi inimesed on hästi koostööaltid ja sõbralikud, nad küsivad üsna tihti meie käest, mida võiks teisiti teha ja millised mänguasjad huvitavad eestlasi. Eugen Veges oskab ise oma tooteid hästi pakkuda ? kui mõni uus toode tuleb, siis ta toob seda meile näha ja uurib, kuidas see võiks Eesti turule sobida. Sellise koostöö tulemusel on valminud ka tooteid, mis vastavad eestlase maitsele ja rahakotile. Hapa Groupi eelis on see, et nende tooted on looduslikust kasepuust, mitte plastmassist. Nende mänguasjade hinnaklass on väga kliendisõbralik ja samas tooted väga ilusad, huvitavad ja kvaliteetsed.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.