Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toidukäitlejate ?euronõuded? piisav ja puhas annavad tõlgendusvõimalusi
?Kui ettevõtjad ootavad, et õigusaktides on täpselt kirjas a?la peab olema nii suur toru, mis annab nii mitu kuupmeetrit ja jahutab nii kiiresti, siis seda õigusaktides kirjas pole,? ütleb põllumajandusministeeriumi veterinaar- ja toiduosakonna juhataja Hendrik Kuusk.
Väga paljudes seda valdkonda reguleerivates õigusaktides on öeldud, et asi peab olema piisav. Ette on antud küll mõningad piirnormid, mis puudutavad külma- ja jahutustehnikat: öeldud on, mis temperatuuril tuleb toiduaineid säilitada.
Asi läheb Kuuse sõnul natuke keerulisemaks liha-ja kalavaldkonnas, kus on tegemist sügavkülmutamise protsessiga: seal antakse ette temperatuur, mis tuleb saavutada ja aeg, kui kiiresti tuleb saavutada. Siis on tehnikutel endal juba arvutamismaa, sest siin sõltub palju ka nt sügavkülmutamisele mineva tooraine kogusest. Ka piima puhul on täpselt ette nähtud, millise aja jooksul jahutusseadmed peavad piimale andma kindla temperatuuri.
Mis aga puudutab ventilatsiooni puhul mõistet ?piisav?, siis seda on Kuuse sõnul lihtsam lahti seletada, kui kirjutada tehnilistesse normidesse. ?Kui kujutame endale ette nt restoranikööki, siis piisav tähendab seda, et seal ei oleks supiauru või kondensaati, mis laest alla tilgub ja mis on kõige ohtlikum.?
Tavaliselt tuleb alati saavutada iga äri omaniku-toidutöötlejaga kompromiss: mida ja kui palju ta tahab maksimaalselt teha, kui palju tal on võimsusi, kui palju tal niiskust tekib, millist temperatuuri ta ruumi tahab. Siis suudab juba tehnika tarnija-paigaldaja pool kõige täpsemalt öelda, kui suur peab olema ruumis ventilatsioon, kui võimsad peavad olema masinad.
Samamoodi sätestatakse üldhügieeni koha pealt, et seinad peavad olema kaetud pestava materjaliga, põrandad kergesti puhastatavad. Ja peavad nad olema tehtud materjalist, mis on lubatud toiduainetetööstuses kasutada. Ka seda materjalide loetelu tegelikult paika pandud pole, nii et siin deklareerivad materjalitootjad ise, kas materjal on kasutatav või mitte. Tavaliselt on materjalidel juures ka kirjeldus, mis aineid seal kasutatud on.
Võib tekkida küsimus, et kuidas inspektorid seda hindavad, kas sein on pestav ja põrand kergesti puhastatav. Kuuse sõnul on selle jaoks on väga lihtne meetod: kui sein on puhas, siis on ta pestav, ja kui põrand on puhas, järelikult on ta kergesti puhastatav. Nii et ei piisa ainuüksi sellest, kui käitlejal on kahhel seinas ja vuugivahed õige materjaliga täidetud. Siis veel ei saa öelda, et mul on pestav sein ja euronõuded sellega täidetud - pestav sein peab olema ka pestud, puhas. Sein või põrand või olla kaetud ka mingi teise materjaliga, ent kui ta suudetakse puhas hoida, näitab see, et ta on puhastatav ja nõuete täitmisega on kõik korras.
Restorani Troika looja Paul Lepiku sõnul olid nemad ühed esimesed, kes euronõuetele vastavaks tunnustatud said. Vastupidi vahel levinud nurinatele euronõuete üle, ei leia Lepik, et Troika restorani tunnustamistasemele viimine keeruline oleks olnud. Eriti sümpaatne on Lepiku jaoks uutes reeglites nn enesekontrolli nõue.
?Kui vanasti olid toitlustusasutustes sanitaarpäevad, mille järel söögikoht paar-kolm päeva korras oli ja siis vanas vaimus edasi lasti, siis tänu enesekontrolli nõudele on nüüd korda ja puhtus läbi aja,? ütleb ta. Kõige kulukamaks investeeringuks toitlustusasutustel tunnustuse saavutamiseks peab Lepik ventilatsiooni, õnneks Troikal sellega probleeme polnud.
Kalatöötleja ASi Pärnu Laht ökonomist ja üks omanik Peeter Kuusk ütleb, et nemad olid põhimõtteliselt euronormidele vastavad juba 1994.-1995. aastal, kui esialgu saadi ajutine luba. 1998.aaastal valmis neil juba igati kaasaegne kõigile nõuetele vastav tsehh. Algul häiris Peeter Kuuse sõnul ametnike liigagarus normides näpuga järje ajamisel, kuid nüüdseks on aga asi tunduvalt lihtsamaks läinud.
1990.aastate keskel käis ettevõtet kontrollimas ka omajagu konsultante Euroopast ja pretensioone polnud. ?Parim indikaator, et Pärnu Lahe kaup on kvaliteetne, on Shveits, kuhu me jahutatud mageveekala ekspordime - sel läbib iga partii väga põhjaliku kontrolli,? ütleb Peeter Kuusk.