Klaasitöösturid ootavad börsiplaaniga

?Teoreetiliselt võib sellist asja arutada, aga praegu pole me sellele mõelnud,? sõnab üks Andrese Klaasi ja Dekoori (AKD) emafirma omanikest Nikolai Gurei. ?Enda arvates pole me veel piisavalt suured ja pigem püüame grupisiseselt areneda. Lähiaastatel me kohe päris kindlasti börsile ei lähe.?

Börsile pole mõtet trügida ka AKD tegevjuhtkonna arvates ? nii tegevdirektor Gerd Veelma kui müügidirektor Ulvar Zeider rõhutavad, et pigem tuleb esialgu ennast reklaamida ja nime tutvustada. ?Börsile minnes on kasutegur suurem, kui oleme inimestele tuttavamad,? selgitab Zeider. ?Börsil tuleb ikkagi müüa nii palju aktsiaid, et sealt tuleks piisavalt investeeringuid,? lisab põhjenduseks Veelma.

AKD tootmishoone asub jalamehe jaoks Betooni tänava pärapõrgus, kus tööstusrajooni üsnagi lagedal maastikul terav Lasnamäe tuul kiirust kogub. Tootmishoone ongi Gerd Veelma sõnul ainus tegur, mis ettevõtte arengut piirab. Töökoda on hetkel üsna väike ? 1500 ruutmeetrit vajaoleva 4000 asemel.

?Me ei saa isegi suure tahtmise korral ühessegi seadmesse enam investeerida, sest ruumi lihtsalt ei ole,? laiutab Veelma käsi. Ruumipuudusele loodab mees lahendust järgmisel aastal, mil tõenäoliselt algab uue tootmishoone ehitamine olemasoleva kõrvale. ?Aga see pole veel praegu täpselt paigas, millal ehitama hakkame.?

Kui firma 1995. aastal tegevust alustas, oli tavaline see, et uksest sissejalutav inimene tahtis lihtsalt osta tüki klaasi. Täna on olukord teine ? enamasti jõuab klient AKD juurde oma visiooniga ning soovib terviklahendust. ?Klaasist saab teha kõike, lihtsalt on asju, mida me ei soovita klaasist teha,? kinnitavad Veelma ja Zeider ühest suust, pisut muiates. ?Asi peab olema turvaline,? lisab Zeider. Täna on AKD partneriks paljudele Eesti mööblitööstustele, neil on oma salong Järve keskuses ning tänavuaastane prioriteet on ekspordi kasvatamine.

?Käivet tahame sel aastal kasvatada 20?30% ja Eestist seda kasvu enam ei võta,? mõtiskleb Veelma. ?Kui Eesti käivet suudame 5?10% kasvatada, siis võime rahul olla.? Hetkel läheb kogutoodangust ekspordiks 30%. Klaasist saunaustest viiakse piiri taha isegi pea 70%, Eestisse jääv kolmandik moodustab kõigist siinmail müüdavatest saunaustest tublisti üle poole. ?Eesti saunauste turul oleme põhimõtteliselt liidripositsioonil,? kinnitab Veelma, rõhutades samas, et monopoliks neid nimetada ei saa, kuna nad ei määra turul hinda.

Saunauksed pole aga kaugeltki mitte kõige huvitavamad asjad, mida AKD toodab. Zeideri sõnul on AKD üsna heal tasemel sisekujunduses ning tehtud on ka hoonete klaasist välisfassaade. Nii on AKD klaasi kasutatud Tallinna Tehnikaülikooli uuel juurdeehitusel ning Sampo panga peahoonel. Zeideri arvates on kontoriruumide puhul tegemist eelkõige masstoodanguga, mille tegemine on üsna igav. ?Väiksemad projektid toovad vähem käivet, aga nad on kihvtimad,? möönab ka Veelma.

Näiteks räägivad mehed elavnedes eramust, kuhu telliti keldrikorrusele suur akvaarium, mille tegemist keegi peale nende ei julgenud enda peale võtta. Akvaarium pandi vastu seina poolkuukujuliseks kokku kolmest 1,5 meetri laiusest turvaklaasist, millest igaüks kaalus pool tonni.

?Risk oli väga suur,? räägib Zeider silmade särades. ?Klaasid tuli kraanaga sisse tõsta, aga kraana tuli veel eraldi välja mõelda, kuna maja oli juba valmis. Kui esimene vesi sisse lasti, siis me kõik värisesime, et kas hakkab kusagilt vett läbi tulema või ei hakka.?

Akvaarium koos muu majja tehtud klaasist sisekujundusega läks omanikule maksma pisut üle poole miljoni krooni.

Tiit Raud, ASi Baltiklaas juhataja:

Raske öelda, kas Andrese Klaas ja Dekoor peaks just börsil olema. Mulle tundub, et AKD on järjepideva ja sihikindla töö ning strateegiaga suutnud pidevalt areneda ka ilma börsil noteerimata. Kindlasti aitaks börs tõsta ettevõtte tuntust turul, kui see oleks eesmärk omaette, aga usun, et järjepideva töö tulemusena nad suudavad seda teha nagunii.

AKD pole Baltiklaasile otsene konkurent. Me tegutseme küll mõlemad klaasiturul, kuid Baltiklaas on orienteeritud pigem suurtootmisele kindlates valdkondades, samas kui AKD iseloomustab võimalikult suur tegutsemise haare.

Omavahelises suhtlemises ja konkurentsis iseloomustan AKDd kui üht väga head ja korrektset konkurenti. Pean lugu aususest, täpsusest, sõnapidamisest ja korrektsusest. Kõik need omadused iseloomustavad AKDd suhtlemises partneritega. Eriti hindan nende sihikindlust ja innovatiivsust oma tegevuse arendamisel.

Kui rääkida tervikuna klaasitööstusettevõtete börsile minemise otstarbekusest, siis võib öelda, et klaasitööstus on suhteliselt vana ja konservatiivne tööstusharu, mis võiks garanteerida teatud stabiilsuse investorile, kuid samas ei pruugi see olla kuigi atraktiivne unikaalse kandva äriidee puudumisel.

Romet Kreek, Äripäeva analüütik:

Lähima börsil noteeritud klaasist uste-akende tootja leiab Taanist. Paraku on sealne Rationel Vinduer A/S koos emafirmaga Calkas ülevõetav ja seetõttu Kopenhageni börsilt lahkuja.

Kokku leidus Bloombergis ehitussektori alt 58 börsifirmat, kes tegelevad klaasist uste-akende tootmisega, aga ka fassaadide tegemisega. Paljud firmad on noteeritud USAs, Jaapanis ja Hiinas.

Kui firma soovib oma tegevust laiendada, nagu AKD, siis tuleb päevakorda rahastamise küsimus. Juhul, kui firmal pole piisavalt ressurssi, saab seda kaasata pangast laenates, võlakirju või aktsiaid emiteerides. Seadmete ostmisel võib kõne alla tulla tootjapoolne finantseerimine.

Kui aga täiendavat raha pole väljastpoolt vaja ja ettevõtjad aktsiaid müüa ei taha, polegi firmal mingit vajadust börsile minna. Eestis on palju ukse- ja aknatootjaid, kes võiksid börsil olla. Ilmselt on firmad kasvanud juba sedavõrd suureks ja mahud muutunud stabiilseks, et nad enam täiendavat raha ei vaja.

Hämmastav on see, et ettevõtted ei püüa kaasata lisakapitali aktsiate emiteerimise teel ajal, mil börsil on ettevõtted kõrgelt hinnatud.