Meeletu müük IT-valdkonnas

Artikkel

- Uudised
- Kaido Einama
- 15. aprill 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meeletu müük IT-valdkonnas
Arvutitootmine Eestis suurenes märtsis 46%. Eesti suurima IT-toodete hulgimüüja GNT Eesti käive kasvas aga 66% võrreldes eelmise aasta märtsiga. Rekordilise müügi põhjust ei oska ettevõtjad siiski hinnata ? spekuleeritakse eratarbija ostuhuvi kasvu, euroliidu ja hindade kallinemise teemadel.
IT-toode on nagu kihiline kook: osa tükke tuleb Aasiast ja Ameerikast, osa Euroopast. Euroopa Liidu majandusruumi astudes peaks väljastpoolt ELi majandusruumi tulevatele toodetele lisanduma tollimaksud. Millistele, kui palju ja kas üldse, seda arvutifirmade juhid ei osanud täpselt öelda.
Nagu paljude muude kaupade puhul, usub tarbija hinnatõusu ja teeb oma ostu enne euroliidu tulemist igaks juhuks ära.
Arvutihulgifirmad aga kardavad kõige rohkem segadust: pärast 1. maid pole selgust, mis edasi saab ja juppide tarneraskused võivad kimbutama hakata. Lisaks võib siinsele turule hindade tõusmisega eurotasemele tulla uusi konkurente, kes kohalikele niigi tihedas konkurentsis kandadele astuvad.
Nelja Eesti suurima arvutihulgifirma GNT Eesti, TD Balticu, ELKO Eesti ja Asbis Balticu kogukäive märtsis oli 118,1 miljonit krooni, mis on üle 50% enam kui aasta tagasi.
Lisaks käibe kasvule on ühikuliselt mitmekordistunud arvutitoodete müük ja seda juba aasta alguses, mil pole tulemust mõjutamas suured riigihanked. Hulgifirmad kinnitasid, et kiire kasv on tabanud kaubagruppe, mis on mõeldud eratarbijale.
GNT Eesti tootemarketingi direktor Ingrid Eha nimetas kaupu, mille müük on rekordiliselt kasvanud viimase aasta jooksul: näiteks mobiiltelefonid 12 korda, digikaamerad kaheksa korda, raadiovõrgu tooted kuus korda.
?Võib küll spekuleerida NATO ja ELi mõjust arvutitehnika massilisele ostmisele, kuid tegelik põhjus on minu meelest see, et infotehnoloogia on läinud massidesse,? ütles arvutihulgifirma TD Baltic juht Kaur Lohk. ?Hinnad on ka kukkunud mõistlikule tasemele, et eratarbija jaksaks osta.?
Lohki sõnul on kiire kasv seotud ka sellega, et aasta tagasi oli mõne kaubagrupi müük nullilähedane.
Hindadele mõjub Lohki arvates pigem alatootmine ja defitsiit ning pärast ELiga liitumist hiljem elektroonikajäätmete käitluse direktiiv, mis paneb elektroonika hinnale juurde 3?4 protsenti. Muud kaubad, näiteks Euroopas toodetud või Aasiast tulnud monitorid, aga saavad õiglase turuhinna, ennustas Lohk, kuigi ühele rakendub kaitsetoll, teisele mitte.
?Turg paneb hinnad paika ja väljaspool Euroopat tootjad ning siin edasimüüjad peavad seetõttu järeleandmisi tegema,? märkis Lohk.
Hulgifirma ELKO Eesti juht Erik Tuimann nentis, et seda ei tea veel keegi, mis maist hindadega Eestis juhtuma hakkab. ?Euroopast väljaspool toodetud monitorid võivad minna kuni 14% kallimaks, printerite hinnale lisandub mõni protsent. Enamik tooteid peaks jääma müügile siiski sama hinnaga.?
Euroopa Liidu tulekuga kallineb kindlalt Microsofti ja veel mõne tootja tarkvara. Nimelt kehtisid Baltimaadele eritingimused tarkvara hindade osas, mis pidi vähendama piraatlustaset ja soodustama legaalse tarkvara levikut madala ostujõuga regioonis.
Euroopa Liidus enam sellist erandit ei tehta: üks regioon ja ühed hinnad kehtivad Portugalist Soomeni. Erand tehakse vaid lokaliseeritud tarkvarale, eestikeelse Office?i saab endiselt pisut odavamalt kui ingliskeelse toote.
Microsofti tarkvara müüva GT Tarkvara juht Anneli Heinsoo ütles, et lisaks põhjustab hinnatõusu ka dollariarvelduselt eurodele üleminek. ?Kallimaks läheb osa tooteid, näiteks Office, mis võib kallineda ligi 20%,? lisas Heinsoo. Firmadel soovitab ta sõlmida võimalikult pikaajalised tarkvara rendilepingud, sest kogu rendiperioodi jooksul saab tarkvara kasutada praeguste rendihindadega.
Tarkvara hinnatõus on konkreetne: 3. mail, kui arvutipoed avatakse, on hind juba kõrgem. Lisaks Microsoftile lähevad kallimaks ka Adobe tarkvaratooted. Seni kehtis Ida-Euroopa turu jaoks omaette hinnakiri, pärast Euroopa Liiduga liitumist aga kaob see eelis ära ja hinnatõus ulatub 20?40 protsendini.
Elektroonilise hankekanali MarkIT müügijuht Lauri Haav ennustas, et suurt hinnatõusu ei tulegi. Pigem lisandub niigi konkurentsitihedale arvutiturule uusi tegijaid naabermaadest. ?Näiteks mõnedel Rootsi või Poola IT-distribuutoritel on ülimalt lihtsam Euroopa Liidu sees müüa Eesti IT-firmadele kallimaid kaupu, nagu serverid, ruuterid, switchid jms,? rääkis Haav.
MarkITi käive on aasta jooksul kasvanud üle 60%, põhjuseid ei osanud Lauri Haav välja tuua. ?Me ei müü eraisikutele, aga käive kasvab ikka,? nentis ta. ?Müüme suurtele arvutipoodidele, nüüd on IT-firmadel ju palju oma poode. Kindlasti mõni suurendab ka Euroopa Liiduga liitumise järel oma marginaali, sest hinnatõus tundub ostjatele kohati loomulik.?
Lauri Haava arvates peaksid enamik IT-kaupu jääma müügile samade hindadega, kallinevad vaid üksikud tooted, millele Eestis kehtib erihind. Kõvakettaid, mälusid ja muid arvuti olulisi komponente ei toodetagi Euroopas, nende sissevedu pole põhjust Euroopa liidul ka tollidega takistada.
Eesti suurima arvutitootja Ordi juhi Sulev Sisaski sõnul võib rekordilise arvutikaupade müügi üks põhjustest olla psühholoogiline ? liitumine Euroopa Liiduga ja kardetav hinnatõus.
Leedus näiteks tegid arvutikaubad läbi samasuguse ootamatu müügitõusu pärast euroreferendumi tulemuste selgumist. ?Kindlasti pole ostubuumi taga see, et kapitali on üle ootuste juurde tekkinud,? märkis Sisask. Ordi juht kinnitas samas, et ostjate hulgas suureneb kiiresti eratarbijate osakaal, kes jaksavad odavnenud arvutikaupu osta.
Sisask ei osanud hinnata, mis saab pärast 1. maid. ?Läheme mai alguses tollist kaupa tooma ja eks siis selgub, mida ametnikud ette võtavad ja milliseid makse küsivad,? nentis Sisask. ?Hinnad tõusevad, aga kui palju, seda ei tea keegi.?
Hetkel kuum