Eestis tuleb Balti riikidest kõige rohkem poepinda elaniku kohta

Uurimuse kohaselt oli Eestis 2004. aasta alguses esmatarbekaupade müügipinda 0,3 m2 ühe elaniku kohta. See on Balti riikide kõrgeim indeks, Leedus oli vastav näitaja 0,26 m2 ja Lätis 0,24 m2.

Eestis oli aasta alguses üle 6000 esmatarbekaupade jaemüügipunkti, samal ajal kui Lätis oli neid umbes 12 000 ja Leedus üle 15 500.

Müügipunktide koguarv on Eestis 2003. aasta algusega võrreldes 10% kahanenud. Samal ajal ei ole kogu müügipind peaaegu muutunud, moodustades umbes 400 000 m2. Veidi erinev on olukord Leedus ja Lätis, kus jaemüügipunktide arv kahaneb, kuid müügipind kasvab. Müügipunktide koguarvu kahanemist põhjustab kioskite ja väikeste toidukaupluste arvu vähenemine.

Hüpermarketite, supermarketite ja säästukaupluste arv on Eestis võrreldes 2000. aastaga 1,8 korda kasvanud. Samal ajal on traditsiooniliste toidukaupluste arv kahanenud 20%, müügikioskite arv koguni 50%.

Majapidamistarvete ja keemiakaupade ning parfümeeriakaupluste arv on 2000. aastaga võrreldes vähenenud umbes 30%. Apteekide arv on 2000. aasta algusest kasvanud 26%. Aeglaselt kasvab moodsate bensiinijaamade arv, kus müüakse impulsskaupu ? 2000. aastaga võrreldes 14%.

AC Nielsen viis Balti riikides läbi jaekaubandusuurimuse 2004. aasta alguses. Selle uurimuse käigus külastati kõigi üle 10 000 elanikuga asulate jaemüügipunkte. Pärast jaemüügipunktide külastamist tuletati ülejäänud asulate jaemüügipunktide arv näidismetoodika abil.

Uurimusse ei kaasatud rõivastele, jalanõudele, ehitusmaterjalidele jm spetsialiseerunud kauplusi.

Autor: ÄP