Euroliit toob hangetesse avatuse

ELi hankepoliitika eesmärgiks on luua protseduurireeglid riiklike ostjate tegevuse reguleerimiseks ning tagada võrdsed võimalused ettevõtetele oma teenuste ja kaupade pakkumisel. Kõige olulisemaks kriteeriumiks saab siin hangete rahaline maht, mille puhul alates mingist piirmäärast hakkavad kehtima Euroopa direktiivid ning hankekonkurss kuulub avaldamisele kõikjal Euroopas.

Neist piirmääradest väiksemamahuliste hankeprojektide puhul kehtib neli põhiprintsiipi, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepinguga - pakkujate võrdne kohtlemine nende päritolumaast sõltumata, kaupade vaba liikumise, teenuste osutamise ning ettevõtete asutamisvabaduse tagamine. Nende rakendamine on kohustuslik kõigi liikmesmaade hankekonkursside puhul rahalisest mahust sõltumata.

Euroliidu hanketuru mahuks hinnatakse aastas ligi 1000 miljardit eurot, võrdluseks oli see 2003. aastal Eestis ligi 11 miljardit krooni ehk 703 miljonit eurot. Siiski muutub Eesti lähiajal liikmesriikidele atraktiivsemaks, sest ELi struktuurifondide kaudu hakatakse siin rahastama suuremaid projekte.

Ka riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikve kinnitab, et asjade ostmise riigihangete korral väga olulisi põhimõttelisi muudatusi ei ole ette näha. "Vähemalt selliseid, mis kahjustaks senist siseturgu Eesti enda toodete seisukohalt," märgib Annikve. "Konkurentsi suurenemise oht on kindlasti tunnetatav teenuste ja ehitustööde valdkonnas, sest paljud teenused ja ehitustööd on rahastatavad ELi vahenditest. Igal juhul suureneb teiste välisfirmade ehk uustulnukate huvi siin oma kanda kinnitada ja Eesti turgu võita," iseloomustab Annikve tulevikuväljavaateid

Samal arvamusel on ASi Merko Ehituse insenerehituse direktor Arvo Keller, sest konkurents ehitusvaldkonnas on juba praegu rahvusvaheline. "Välisfirmade huvi on praegu põhiliselt seotud suuremahuliste, kalleid seadmeid või keerukate tehnoloogiate rakendamist nõudvate projektidega. Sama lähenemine jätkub eeldatavalt ka edaspidi," ütleb Keller.

Kui konkreetne hange ei ületa kehtestatud miinimummäärasid, ei kuulu see ka kindlaksmääratud korras avaldamisele ja läbiviimisele. Peamine on siin kindlasti võimalus riigihange välja kuulutada ja konkurss läbi viia eesti keeles. See omakorda kaitseb siseturgu ning piirab välisfirmade osalust.

Kuid sama tingimus puudutab ka Eesti ettevõtteid, kes soovivad osaleda rahvusvahelistel hangetel. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja alla kuuluva Euroinfo Keskuse juhataja Kristina TAistova sõnul on nemad soovitanud Eesti firmadel osaleda suurtes rahvusvahelistes hangetes esialgu kas mõne konsortsiumi osana või allhanget teostades. Tom Annikve soovitab samuti välispartnerite ning -esindajate leidmist, et lahendada keelelisi ning administratiivseid probleeme, sest liikmesriigid rakendavad mitmesuguseid meetodeid oma siseturu kaitseks.

Autor: Eeva Pajuviidik