Uus seadus paneb omavalitsused vastutama

Statistilise numbri taga on ka sügav sisu: Eesti 240 omavalitsust peavad hakkama korraldama olmejäätmete vedu. Kas omavalitsuse territoorium koosneb ühest või mitmest jäätmeveo piirkonnast, sõltub omavalitsuse elanike arvust. Korraldatud jäätmeveo piirkonna suuruseks kehtestab jäätmeseadus reeglina 10 000 elanikku. Ainuüksi Tallinnas võib konkursside arv ulatuda üle kolmekümne. Kohalikust omavalitsusest saab peamine vastutaja jäätmehoolduse korraldamise eest.

Uus süsteem peab hakkama toimima alates 1. jaanuarist 2005. Omavalitsused peavad korraldama konkursi, et välja valida jäätmekäitleja, kes saab kolmeks aastaks õiguse selles omavalitsuspiirkonnas jäätmevedu korraldada.

Korraldatud jäätmevedu puudutab otseselt kõiki tarbijaid - elanike jaoks on olulisim muutus see, et nad on kohustatud jäätmekäitluse süsteemiga liituma. Piltlikult võiks paralleeli tõmmata kohustusliku liikluskindlustusega - kui omad ja kasutad autot, siis pead sõlmima ka kohustusliku liikluskindlustuse lepingu. Siiani on paljud eramajapidamised, sh suvemajad, n-ö jäätmekäitlussüsteemi välised ja tegelevad oma jäätmete "käitlemisega". Sageli kohtame "eraprügilaid" suvilarajoonide läheduses - vahel lennutab tuul osa kergematest jäätmetest ka laiali ja tulemus on väga kole. Harvad ei ole ka salaja naabrimehe prügikasti oma jäätmete sokutamise juhud.

Inimesed-jäätmetekitajad on kohustatud süsteemiga liituma ja peavad hakkama oma tekitatud jäätmete eest ka ise maksma. Nende jaoks, kellel "seni jäätmeid tekkinud ei ole", kulud kindlasti kasvavad.

Kindlasti suureneb seadusest tulenevalt jäätmete valikkogumine - paber, joogipakend, biolagunevad jäätmed, elektroonika jm. Liigiti kogumise mõte on edendada jäätmete taaskasutamist, mis on Eesti jäätmekäitluse lähiaastate võtmesuund. Kindlasti suureneb paberi- ja pakendijäätmete, sh joogitaara, taaskasutamine. Liigiti kogutud jäätmete puhul tõuseb taaskasutuse määr oluliselt, sest segajäätmete sorteerimine on suhteliselt ebaefektiivne. Kui hetkel taaskasutatakse Eestis ca 10% jäätmetest, siis lähema viie aasta jooksul peaks taaskasutamine kasvama kuni 50% kõigist olmejäätmetest. Uus seadus keelab ka töötlemata jäätmete ladestamise.

Praegu on täpse lahenduseta ettevõtete olmejäätmete veo edasine korraldamine, mis jäätmeseaduse järgi kuulub samuti korraldatud jäätmeveo alla. Enamik ettevõtetest on tänasel päeval oma prügiprobleemi jäätmekäitlejate abil lahendanud ja jäätmekäitlus toimib seal ilma tõrgeteta ja päris efektiivselt. Tulevikus, kui omavalitused lahendavad olmejäätmete veo erinevalt, võib juhtuda, et üle-eestiline bensiinitanklate kett peab kasutama näiteks kümne erineva jäätmekäitleja teenuseid. See on ettevõtte jaoks väga ebamugav, eriti probleemide tekkimisel, ning ka üpriski kulukas.

Jäätmeseadus näeb ette kõrged trahvimäärad neile, kes seaduse nõudeid ei täida - eraisikute puhul kuni 18 000 krooni ja juriidiliste isikute puhul kuni 50 000 krooni. Kord läheb karmimaks, aga selle eesmärk on üks - puhtam elukeskkond. Ja seda vajavad ka need, kes sellest tänaseni hoolinud ei ole.

Autor: Maren Pärn