Masina otsus peab olema vaidlustatav

Kui ettevõtte infosüsteemi areng on suunatud täisautomatiseerimisele, tuleks enne investeerimist pöörata tähelepanu isikuandmete kaitse seadusest (IAKS) tulenevale piirangule. IAKS keelab andmetöötlussüsteemi poolt teatud liiki automaatsete otsuste tegemise. Vastav piirang on Eesti õigusesse üle kandunud Euroopa Liidu isikuandmete kaitse direktiivi 95/46/EÜ artiklist 15, mille kohaselt liikmesriigil tuleb tagada igale üksikisikule õigus, et tema omadusi ? näiteks tööviljakus, krediidivõimelisus, usaldusväärsus või käitumine ? ei hinnataks üksnes automatiseeritud andmetöötlusprotsessi käigus.

Automaatsete otsuste tegemine on levinud mitmetes valdkondades (pangandus, kindlustus), kus isikule teatava teenuse pakkumise/osutamise või isiku teatavale kriteeriumile vastavuse üle otsustab peale andmesubjekti poolt enda kohta käivate andmete sisestamist arvuti. Samas kasutavad automaatseid otsuseid igapäevaselt näiteks raamatukogud, haridussektor ja paljud tööandjad. Töösuhetes automatiseeritud otsustusprotsessi kasutamist on tauninud ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon.

Seadusega on vastuolus andmetöötlussüsteemi poolt ilma füüsilise isiku osaluseta sellise otsuse tegemine, millega hinnatakse andmesubjekti isiksuseomadusi, võimeid või muid andmesubjekti iseloomuomadusi, kui see toob andmesubjektile kaasa õiguslikke tagajärgi või mõjutab andmesubjekti muul viisil märkimisväärselt.

Automaatsed otsused on lubatud, kui need tehakse andmesubjekti suhtes lepingu sõlmimise või täitmise käigus tingimusel, et andmesubjekti taotlus lepingu sõlmimiseks või täitmiseks rahuldatakse või andmesubjektile on antud võimalus esitada tehtava otsuse suhtes vastuväide oma õigustatud huvi kaitseks. Samuti on automaatsed otsused lubatud juhul, kui automaatse otsuse tegemine on ette nähtud seadusega, kui seaduses on sätestatud meetmed andmesubjekti õigustatud huvide kaitseks. Seega tasub automatiseeritud otsuste tegemise võimalust kajastada teeninduslepingus.

Andmesubjekti peab enne automaatse otsuse vastuvõtmist teavitama talle mõistetaval viisil automaatse otsuse vastuvõtmise aluseks olevast andmete töötlemise protsessist ja tingimustest, et talle oleks tagatud võimalus loobuda vastava otsustuse subjektistaatusest. Teisisõnu peab isikule enne andmete esitamist olema teada, et neid töödeldakse ja nende põhjal otsustatakse ilma inimfaktori sekkumiseta. Eriti juhtudel, mil isik ei vasta üks-üheselt n-ö standardnõuetele (kui näiteks tema kuusissetulek jääb napilt alla pangalaenu andmiseks nõutava miinimumi), on tal võimalik valida, kas kasutada automaatset või individuaalset suhtlemisvormi.

Nagu seaduse seletuskirjas seisab, on tegemist tulevikku suunatud sättega, mis peaks ära hoidma olukorra, kus inimsuhete üle otsustavad masinad ning otsuseid konkreetse andmesubjekti üle langetatakse üksnes ankeedis sisalduvatele väljadele n-ö sobiva informatsiooni alusel.

Kas selline mõnevõrra kunstlik inimsuhete regulatsioon ka praktikas omaks võetakse, on tänase tagasiside põhjal raske ennustada ? paljude ettevõtete töökorralduses on automaatsetel otsustel juba täna kaalukas osa.

Isikuandmete kaitse seaduse vastava sätte eiramine võib juriidilisele isikule kaasa tuua kuni 50 000 krooni suuruse trahvi.

Autor: Eneken Tikk