Alan Greenspan kahekordistab intressid aasta lõpuks

Artikkel

- Uudised
- Annika Matson
- Annika Matson Kald
- 13. juuni 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alan Greenspan kahekordistab intressid aasta lõpuks
Hetkel püsib USAs baasintress viimase 46 aasta madalaimal tasemel ehk 1 protsendil.
USA keskpanga (Fed) liige William Pool ütles neljapäeval, et kui inflatsiooninumber on ootusest suurem, siis loobutakse Fedi juhi Alan Greenspani varem lubatud mõõdukast lähenemisest intresside tõstmisele ning neid võidakse tõsta rohkem kui investorid ootavad.
Fedi poliitika näeb Bloombergi andmetel ette intresside madalal hoidmist seni, kuni majanduskasv on kiirendanud inflatsiooni. ?Inflatsiooninumbrid peavad olema kindlad,? ütles Londonis asuva Credit Agricole valuutaosakonna juht Mitul Kotecha. ?Ootame, et Fed tõstab intressi,? lausus ta.
?Homsest tarbijahinnaindeksist sõltub, kas USA keskpank Fed tõstab juuni lõpus intresse 0,25 või kohe koguni 0,5 protsendipunkti võrra,? ütles ka Hansabank Marketsi intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot.
Turg ootab keskmiselt 0,2% tarbijahinnaindeksi tõusu, mais oli tõus 0,3%. ?Iga number üle 0,2 kasvatab ootust, et juunis võidakse intresse tõsta ka kohe 0,5 protsendipunkti võrra,? ütles Marnot.
?Turg on juba leppinud sellega, et vähemalt 0,25 protsendipunkti tõstetakse intresse 30. juunil,? möönis Marnot. Tuleviku osas näeb Marnot kaht varianti: selle kuu lõpus tõstetakse 0,25 ja 10. augustil samapalju või nüüd koguni 0,5 protsendipunkti võrra ja augustis mitte üldse.
?USA inflatsioon veel muret ei valmista, aga intresside tõstmine on asjakohane,? ütles ka Ühispanga fundamentaalanalüütik Sander Danil. Tema sõnul on Fedil järgneva 12 kuu jooksul intressimäärade tõstmise ruumi 1?2%.
?Kui juunis tõstetakse kohe 0,5 võrra, tuleks see turule ?okina, siis võib hakata korduma 1994. aasta, kus Fed tõstis 12 kuu jooksul intresse kokku 3 protsenti ja selle stsenaariumiga turg täna kindlasti ei arvesta, ? ütles Marnot.
Ka Danili ütluste kohaselt on turgudel toimuv sarnane 1994. aastaga, kui föderaalreservi intressitõstmine tõi kaasa järsu languse USA võlakirjaturul, USA aktsiaturgude nulltootluse ning väga madala tootluse ka arenevatel turgudel.
Euroopa Keskpank Danili hinnangul intressimäärade tõstmisega ei kiirusta. Surve selleks on vähenenud, kuna euro kurss on langenud, inflatsioon kontrolli all ning majanduskasv aeglaselt paranemas.
Marnot ei näe USA intresside tõstmisest ka otsest seost Eesti laenuvõtjatele. ?Kõige lähem seos on see, et vähenevad USA ja Euroopa intresside erinevused ehk see toetab dollari kurssi euro suhtes,? ütles Marnot.
Euroopa majandusnäitajatel ei ole viimasel ajal olnud mõju Euroopa intressi liikumisele, sest suund on ikkagi võetud Ameerikast. ?Eks võime seetõttu näha mõne aja pärast pisut kõrgemaid intresse, aga keegi ei oota Euroopa Keskpangalt kuue kuu Euribori tõstmist enam kui 0,25 protsendipunkti võrra,? ütles Marnot.
Alan Greenspan ütles neljapäeval, et keskpank teeb inflatsiooni ohjamiseks, mis vaja. Turgudele tähendas selline märkus seda, et keskpank on valmis tõstma baasintresse prognoositust kiiremini.
Hetkel kuum