Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paekivi eluiga sõltub kaevandamisest
Paekivi kasutatakse nii aedade ja müüride ehituses kui ka sisekujunduselemendina. Arvestatava osa turust napsavad täna siiski endale ka alternatiivsed materjalid. ?Eks konkurents on tihe,? nendib paekivi tootmise ja müügiga tegelev FIE Tõnu Pandis. ?Aga paekivi on vastupidavust tõestanud sajandite vältel: tasub vaid vaadata Tallinna vanalinna maju või eelmisest sajandist pärit paekiviplaatidest põrandaid.?
Ka sisekujundaja Ivi-Els Schneideri sõnul on paekivi interjöörikujunduses populaarne. ?Eks ta on ikkagi rahvuskivi ja tal on väga palju erinevaid liike,? räägib Schneider. ?See aga annab palju võimalusi. Uurides kasvõi Haapsalu Paekivi pakutavat, juhtub väga imelisi, erinevate mustrite ja lohkudega leide. Tüüpiliselt kasutatakse seda palju põrandaplaadina, aga paekivi on kasutatud isegi Jaapani aia tegemisel.?
Paekivi eluea määrab paljuski kaevandamine: ?Kui kaevandamisel on kive lõhatud, ei ole need vastupidavad,? nendib OÜ Kiviehitus juhataja Argo Severev. ?Tekivad mikropraod, mis aja möödudes kivi murendavad. Seepärast peaks plaate valides silmas pidama, et need oleksid käsitsi või mehaaniliselt võetud. Igal paekivi kihil massiivis on oma otstarve: mõni sobib ideaalselt trepiastmeks, teine sokliks ja kolmas müürikiviks, paekiviplaatidest on ehitatud isegi katuseid."
Ka Tõnu Pandise sõnul on kaevandamise kvaliteet tähtis. ?Tegelikult on lõhkamine ka traditsiooniline tehnika,? selgitab Pandis. ?Vanasti lõhati püssirohuga, tänapäevased tehnikad on võimsamad ja väga tugev plahvatus lööb kivi ikka üsna sodiks. Seepärast ongi oluline, millisest kihist kivi võetakse ja milleks teda kasutatakse ? näiteks plaadid on eriti tundlikud. Üldiselt on ülemiste kihtide plaadid vastupidavamad, kuna need on juba kokku puutunud külmaga ? pragunemised on sel juhul juba ära toimunud. Samas on ülemiste kihtide kivid tavaliselt krobelisemad. Ühest reeglit siin siiski ei ole: ka seesmistest kihtidest võib saada väga korraliku plaadi.?
Lisaks plaadi valikule tehakse paekivitööde tegemisel pahatihti viga segu valikuga. ?Paekivitöödeks sobib lupja sisaldav müürisegu,? selgitab Severev. ?Lubi on oluline, sest see sulandub kiviga visuaalselt kokku ja lõpptulemusena on mulje palju parem kui tsemendi puhul. Vanasti kasutatigi lihtsalt lubja ja liiva segu, tänapäeval sisaldab segu tavaliselt tugevdamiseks ka tsementi.?
Tähtis on meeles pidada ka õigeid soojustusvõtteid ja hüdroisolatsiooni, sest paekivi on poorne materjal. Argo Severevi sõnul on siin mitmeid alternatiive. Üks võimalus on laduda müür välja ja sisse ning panna soojustus müüride vahele. Saab ka väljast soojustada, aga siis ei jää kivi näha ja kujunduslik efekt kaob. Kolmandaks võimaluseks on seina soojustamise seestpoolt. ?Põhimõtteliselt annabki kõike sättida, tuleb lihtsalt soovid selgeks mõelda,? ütleb Severev.
Paekivitöid kaaludes ehmatatakse sageli ära, arvates, et see on väga kallis. ?Võrreldakse paekivi hinda tellistest või silikaatplokkidest ehitamisega, lisatakse tööraha ja lülitatakse see variant automaatselt kõrvale. Tegelikult polegi lõppkokkuvõttes suurt vahet.? räägib Severev. Paekivi hinnad kõiguvadki olenevalt sellest, kuidas kivi on töödeldud ? näiteks soklikivi jooksev meeter võib maksta 40 krooni, müürikivi aga müüakse tonnihinnaga. Poleeritud plaadi ruutmeeter võib maksta ka tuhatkond krooni.
Kui paekivi ladumise soov selgeks mõeldud, on suurimaks probleemiks õppinud ehitusmeistri leidmine.
OÜ Kiviehitus juhata Argo Severev soovitab töömeeste valikul eelistada mingitki ehitusalast haridust saanud mehi, kuna põhilised müüriladumise töövõtted on sellistel meestel siiski olemas: ?Ka meie juurde on sattunud mehi, kes väidavad, et on väga palju paekiviga töötanud, loetlevad mitmeid objekte, lubavad maad ja ilmad kokku, aga siis proovitööd tehes kukub sein kokku. Seepärast on haridustaust töömehe valimisel ikkagi kõige parem soovitus.?
Ka FIE Erki Meister räägib, et suvekoju paekivist mantelkorstna pitsi ülesladumiseks oli töökäte leidmine päris närvesööv tegevus. ?Rääkisime kolme pakkujaga. Esimene ütles pakkumisest kohe ära, kuna oli juba tööga üle koormatud. Teine lubas tööle tulla kolme kuu möödudes. Ka see tähtaeg tundus liiga pikk. Kolmas lubas kohe alustada, tõi tööriistadki kohale, kokkulepitud päeval teda aga ei ilmunud. Seepeale ootasime meest üle nädala, kuni ta ühel ööl salaja oma tööriistad ära viis. Rohkem me teda ei näinud. Lõpuks muidugi leidsime teostaja, aga protsess võttis poolteist kuud aktiivset otsimist ja selgeks sai, et erioskustega töölist kergesti ei leia, eriti suvel, kui neil on tööpakkumiste üleküllus.?
Koolitatud oskustööjõu nappus ei ole siiski ainult eratellija probleem, vaid kummitab ka ehitusfirmasid. ?Müürikivi ladumine nõuab ka loomingulisust, lisaks oskusele on ikkagi vajalikud ka täpne silm ja kunstimeel,? räägib Severev. ?Tegelikult ju otseselt paekivi ladumist kuskil kutsekoolis ei õpetatagi, näiteks ehituskoolis on küll olemas restaureerimise eriala, aga otseselt paekivi puudutav aine puudub. Kvalifitseeritud tööjõud tuleb meil seepärast ikkagi ise koolitada. Meie tööjuhil ei jää lõppkokkuvõttes muud üle, kui koolitada ehituskooli lõpetanud noormehi spetsiaalselt edasi müürimeesteks.?