Euroliidu laienemine paneb logistikafirmad koostööle

ELiga liitumine paneb liikmesriigid ja logistikafirmad transpordivõrke välja töötama, leiavad Euroopa ettevõtjad.

Kvartaalne Euroopa suurim logistikaajakiri Logistics Business Magazine uuris enne Euroopa Liidu laienemist Euroopa analüütikutelt ja firmajuhtidelt, mida uut ootavad nemad logistikasektoris peale liidu laienemist.

Total Logisticsi projektijuht Peter Roan ennustas, et Ida-Euroopa pakub suurepärast laienemis- ja tegutsemisvõimalust kolmanda osapoole logistikafirmadele, sest teenuste sisseostmine on regioonis madal, küll aga tõusev trend. Mitmed logistikafirmad on oma pilgu siiapoole suunanud ning mitmeid teenuseid pakkuma hakkamas. Näiteks TNT Expressi saadetiste divisjoni direktor David Burton ennustas kevadel, et Ida-Euroopa on piirkond, millele keskenduvad kullerifirmad lähitulevikus, sest see on veel sissetöötamata turg ning sealt on võimalik teenuseid juurutades kasu teenida.

Tolliformaalsuste ärakadumise tõttu avanevad piirid muudavad piirkonna atraktiivsemaks nii tootjaile kui logistikakeskuste loojaile. Lisaks ennustas Logistics Business Magazine, et autotranspordi osakaal kasvab järjest, ehkki EL püüab seda näiteks teemaksude näol vähem atraktiivseks muuta ning veomahte alternatiivsetele veoviisidele suunata.

Tootjad hakkavad tulevikus senisest enam valmistatud kaupa regioonis hoidma ega läheta seda kohe peale valmimist välja, sest juhtajad Lääne-Euroopasse lühenevad. Peter Roan selgitas ajakirjale, et väärtuslike kaupade müük kasvab, seda nii senistes kui uutes liikmesriikides.

UPSi Euroopa välissuhete juht Mark van der Horst leidis, et nähtavaim ja kohene kasu liitumisest on piiriületuste kiirenemine ning tolliformaaluste ärakadumine. Varem tähendasid seisakul piiril Horsti sõnul kuni kümmet tundi ajakulu piiril kahetunnisel reisil. Eesti logistikafirmade kogemus näitas, et tarneajad on Euroopast kiirenenud kuni kahe päeva võrra. Horst lisas veel, et piiriformaalsused peaksid kiirenema ning muutuma minimaalse ajakuluga ka uute liikmesriikide vahel.

Väikese ning keskmise suurusega ettevõtetel on piiride kadumine parimaks võimaluseks oma kliendibaasi laiendamiseks. Kasu ei ole vaid firmadel, ka klientidel on Horsti sõnul võimalik saada ühesugust teenindust erinevates liikmesriikides.

Rahvusvahelises kaubanduses saab lähiajal oluliseks liikmesriikide vahelise infrastruktuuri väljaehitamine, et tarneahelad tõrgeteta töötada saaksid. Näiteks 39 miljoni elanikuga Poolas on vaid 440 kilomeetrit asfalteeritud teid.

Frost Sullivani Transpordi Uuringute keskuse analüütik Cecilia Cabodi leidis, et liikmesriikide vahelise kaubanduse elavdamine on positiivne intermodaalsete vedude arenguks. See anna võimaluse luua integreeritud Euroopa transpordisüsteemi, kuid täna ei ole veel mitmed suurriigidki selleks veel valmis. Probleemiks transpordivõrkude erinevused. Näiteks T?ehhis ja Ungaris on hästi välja arenenud raudteevõrgustik, kuid sellevõrra kehvem teedevõrk. Tõenäoliselt areneb tulevikus Ida-Euroopas enim raudteevõrgustik, Lääne-Euroopas maanteede võrk.

Hetkel asub umbes 60% Euroopa jaotuskeskustest Hollandis, kus on soodne maksukliima ning hea asukoht Euroopa keskmes. Laienemine on pannud firmad keskusi kolima, näiteks Poola, T?ehhi ja Ungarisse. Esimene neist omab head ligipääsu Baltimaadesse ja on seega koridoriks Läänemere äärsetesse maadesse. T?ehhis ja Ungaris aga on küllaltki haritud tööjõud ning suur tööpuudus, mis on keskuste loomiseks soodsaks.

Sellised arengud muudavad Euroopas tarneahelate toimimist ning Lääne-Euroopa logistikafirmad peavad enda kaubaliikumised ümber vaatama. Näiteks Austria kaotab osa oma atraktiivsusest, sest asukoht pol sama soodne kui enne liitumist.