Tamsalu ähvardab töötute arvu plahvatuslik kasv

Tamsalu märksõnaks on läbi aastate olnud teraviljakombinaat. Nõukogude ajal töötas teraviljakombinaadis tippajal üle 600 inimese. Täna on Tamsalu Veskite linnas asuvas kontoris ja jõusöödakompleksis tööl üksikud inimesed. Enamik on palgata puhkusele saadetud ning viimati said inimesed palgaraha aprillikuu eest. Töö käib Tamsalu valla territooriumil asuvas kanavabrikus ja 5000pealises seafarmis, sest linnud-loomad vajavad hoolitsemist iga päev. Kanavabriku naistele maksis operaatorfirma maikuus tuhat krooni, sest muidu poleks seal vist enam keegi tööl.

Tamsalu lähedal Sääse külas asuva kanavabriku värav on võõrale suletud. Jääb suletuks paariks tunniks, kuni pankrotihaldur on lõpetanud hädavajalikud kohtumised kanala töötajatega ning turvafirma Falck valvurid saavad lõpuks käsu ajakirjanik väravast sisse lasta.

Nagu hiljem pankrotihalduri Urmas Ustavi jutust selgub, on turvateenuse kasutamine hädavajalik, sest pärast pankroti väljakuulutamist tekkisid võrkaeda augud ning kanalatest hakati linde varastama. Seepärast Ustav ei oskagi öelda, kui palju kanu praegu täpselt on. ?Umbes paarsada tuhat,? pakub Ustav. ?Päevane munatoodang on igal juhul 135 000 tükki.? Tamsalu Veskid on Talleggi järel suuruselt teine munatootja Eestis.

On pärastlõunane aeg ja osa kanala naistest asutab end tasapisi lahkuma. Tibutalitaja Elle lükkab väravast välja päevinäinud ratast, tema järel vantsib pisike must taksikoer. Elle on kanalas töötanud 30 aastat. ?Direktoreid on välja vahetatud, aga sellist jama, nagu praegu, ei ole kunagi olnud,? jääb Elle viivuks seisma. ?Keegi ei ütle, mis edasi saab ja millal me oma palga kätte saame.?

Viimati maikuus makstud tuhat krooni oli Elle sõnul justkui piisk kerisele. ?Olin jõudnud Hobby Hallist tellida lapselapsele uue jalgratta, see vaja ju välja osta,? räägib Elle. Kellel pangalaenud kaelas, on veel hullemas seisus, lisab Elle. Tema kinnitusel on paljud kanalas töötavad naised eas, kus pensionini on jäänud paar-kolm aastat. ?Kui meid värava taha visatakse, siis meie enam tööd ei leia,? ohkab Elle.

Kanavabriku väravahoonesse astub aeg-ajalt sisse mõni külaelanik, et mune osta. Munad on odavad, 84 senti tükk. Varem oli siinsamas nurga taga Tamsalu Veskite korralik müügipunkt, aga see keerati aprilli keskel lukku. ?Kuna ümbruskonna rahvas on harjunud odavalt mune saama, olin nõus põhitöö kõrvalt mune müüma,? räägib päevases väravavalves töötav naisterahvas.

Üle kümne aasta Tamsalu Veskite kesklao juhatajana töötanud Kalle Saki sõnul hakkas ta uut töökohta vaatama kohe pärast seda, kui ta juunist palgata puhkusele saadeti. ?Vaatasin, et asi on kahtlane ja käed rüpes istuda ei saa,? räägib Sakk. ?Üür vaja maksta ja pere vaja toita.?

Sakil õnnestus tööd saada Rakvere lähedal Näpis asuvas hulgilaos, ASis Helter-R. ?Olen hetkel õpipoiss, õpin komplekteerimist,? täpsustab Sakk.

Pankrotihalduri, advokaadibüroo OÜ Lextal vandeadvokaadi Urmas Ustavi kinnitusel püüab ta vähemalt kanavabrikut ja sigalat töös hoida. ?Ma ei ole ühegagi 175 töötajast töölepingut lõpetanud,? räägib Ustav. ?Mis edasi saab, selgub teisipäeval võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.?

Kui pankrotihaldur töölepingud lõpetab, saavad töötajad esitada nõudeavalduse töötukassale, mis maksab töötuksjäänule hüvitise, mille ülemmäär on kolme kuu keskmine palk. ?Pärast pankroti väljakuulutamist töötatud aja eest tasumisele kuuluv palk makstakse välja pankrotivara arvel enne võlausaldajate nõuete rahuldamist,? selgitab Ustav.

Ustavi sõnul on ta tasapisi otsinud kanalakompleksi võimalikku ostjat. ?Ostja ei tohiks munema jääda, sest kanala ostmine võib mõnel hetkel olla ostja jaoks juba liiga hilja.?

Kanavabriku üheks võimalikuks ostjaks võib olla OÜ Viru Muna, mis moodustati aprillis spetsiaalselt Tamsalu Veskite kanalate opereerimiseks. Viru Muna opereeris kanavabrikus 21. juunini, mil lõppes ajutise halduriga sõlmitud leping. Viru Muna osanikeks on kanamunatootjad, Põlvamaal asuv Peri Põllumajanduslik OÜ ja Sangastes asuv OÜ Sanlind, ning lisasöötade tootja OÜ Anu Ait.

Peri Põllumajanduslik OÜ juhatuse esimees Sulev Peets kinnitab, et on kindlasti kanavabrikust huvitatud. ?Meie eesmärk on saada üheks suuremaks munatootjaks,? ütleb ta.

Tamsalu omaaegne au ja uhkus, teraviljakombinaat on sisuliselt teisel pankrotiringil.

Kümme aastat tagasi erastas AS Tamsalu Terko endise Tamsalu teraviljasaaduste kombinaadi. Kuna Tamsalu Terko ei suutnud tasuda erastamisraha ning tekkisid võlad pankade ees, kuulutati Tamsalu Terko pankrot 2002. aasta novembris välja. Pankrotiavalduse tegi Terko ise.

Aasta enne Tamsalu Terko põhjaminekut moodustas Tamsalu Terko omanik Aadu Jaansoo ASi Tamsalu Veskid, kuhu kanditi Terko vara ja mis jätkas sama tegevusega.

Tamsalu Terko pankrotihaldurid alustasid vara tagasivõitmist, hagi tagamiseks arestis kohus Tamsalu Veskite kanavabriku ja sigala kinnistud. Tamsalu Terko territooriumil asuvad kaks riigile panditud viljaelevaatorit müüsid pankrotihaldurid maha.

Tamsalu Veskite omaniku, Tamsalu vallas elava Aadu Jaansoo suhtes on algatatud kriminaalasi, põhjuseks ettevõtte tahtlik maksejõuetuse tekitamine.

Lääne-Viru maakohus kuulutas Tamsalu Veskite pankroti välja selle aasta 22. juunil. Pankrotimenetluse algatasid AS Kesko Agro Eesti ja OÜ Estgrin.

Töö lõpetamine Tamsalu suurimas ettevõttes Tamsalu Veskites tähendab seda, et linn kaotab umbes viiendiku töökohtadest. Tamsalu Veskite palgalehel on 104 Tamsalu linna elanikku. Kui nad töö kaotavad, tähendab see linnale üksikisiku tulumaksu vähenemist umbes poole miljoni krooni võrra. Linna tänavune eelarve ilma investeeringuteta on 25 miljonit krooni.

Kui varem ei taotlenud ükski Tamsalu Veskite töötaja toimetulekutoetust, siis juunikuus laekus 21 taotlust. Põhjus: Tamsalu Veskite töötajad pole saanud palka, et kommunaalteenuste eest maksta. Veidi üle poole Tamsalu elanikest elab suurelamus.

Me oleme käivitanud kaks projekti, mille sünergia peaks tulevikus leevendama olukorda Tamsalus. Aktiviseerimiskeskuse projekti eesmärk on nõustada ja kasvatada pikaajalist töötut ringi, et ta julgeks ise minna tööd otsima.

Teine, Tamsalu tööstusala arendamise projekt hõlmab linna servas olevat umbes 80 hektari suurust ala. Praegu asuvad seal Tamsalu Veskid, E-Betoonelement ja mitu transpordiettevõtet. Tartu Teaduspark on teinud tööstusala tasuvuse uuringu. Piirkonna trumbiks on raudtee ja Muuga sadama järel mahutavuselt teine elevaatorikompleks. Kui arvestada, et linnal on piisavalt puhta vee ressurssi, sobiks siia toiduainetööstus, näiteks paljuräägitud bioplastitehas.

Tamsalu linn ja selle ümber olev vald on Eestis esimese kümne omavalitsuse seas, kes saavad kõige enam toimetulekutoetust. Kui teostub must stsenaarium ja meie vallas asuvad Tamsalu Veskite üksused ? linnuvabrik Sääse alevikus ja seafarm Vajangu külas ? lõpetavad töö, suureneb tööpuudus vallas praeguselt 10,7 protsendilt umbes 17 protsendile.

Tamsalu Veskites on tööl umbes poolsada vallaelanikku, 30 Sääse aleviku naist töötab linnuvabrikus. Töö kaotades vallandub ahelreaktsioon: pole raha maksta kommunaalteenuste eest ning suureneb toimetulekutoetuste saajate arv.

Praegust olukorda ei saa võrrelda kahe aasta taguse ajaga, kui pankrotistus Tamsalu Veskite eelkäija Tamsalu Terko. Siis olid põllumajandussaaduste kokkuostu hinnad kõrgemad. Sealiha ja muna hind on praegu madal.

Olen pidanud sotsiaalministeeriumiga läbirääkimisi, et kui käivitub must stsenaarium, saaksid tööta jäänud inimesed ümberkoolituse võimaluse läbi tööhõivemeti.