Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööandjad nõustusid maksubaasi ühtlustamisega
Saamaks kinnitust ja selgust Euroopa Komisjonis valitsevate jõudude suhtes, kohtusid neljapäeval Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liikmed Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetiülema Hendrik Hololeiga.
Hololei hajutas Tööandjate Keskliidu kõhklusi Euroopa Komisjoni (EK) meelsuse osas, kinnitades et tegemist on parempoolse komisjoniga, mis soosib igati ettevõtlust ja soovib vähendada liigseid takistusi liikmesriikide vahel.
Peamine huvi äratanud küsimus puudutas ELi ühtset tulumaksubaasi. Ühtne ELi maksubaas võimaldaks suurtel ettevõtetel, mis tegutsevad vähemalt kahes liikmesriigis, arvutada oma maksustatav tulu ühe, kogu ELi sees ühtse reeglite komplekti alusel. Selle kasutamine oleks ettevõtetele vabatahtlik.
Hololei rääkis, et tulumaksubaasi ühtlustamise osas on Komisjon ühel meelel. ?Ühtse maksubaasiga ei taheta kujundada ühtseid maksumäärasid,? kinnitas Hololei ettevõtjatele. ?Seda, et ühtse maksubaasi puhul hakkaksid kehtima ka ühtsed määrad, sellist ohtu ma ei näe.?
Küsimusele, kui suurt rolli võivad Euroopa Komisjoni otsustes mängida suurriigid, vastas Hololei, et ülekaalus on vaba konkurentsi pooldajad, kelle eesmärk on vähendada ELi sisest maksukonkurentsi. Suurriikide survele ei pruugita järele anda.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul olid Hololei selgitused veenvad. Seepärast julgetakse ka ühtse tulumaksubaasi loomise mõttega kaasa minna. ?Toetame ettepanekut maksubaas ühtlustada, kui eesmärgiks on vähendada tõkkeid liikmesriikide vahel. Oleme aga seisukohal, et maksukonkurents peaks säilima. Selgelt oleme vastu miinimummaksemäärade kehtestamisele,? rääkis Kriis. Hololeilt saadi kinnitus, et Euroopa Komisjon seda ei soovigi.
Euroopa Komisjoni teine ettepanek, mis võimaldaks enam kui ühes liikmesriigis tegutseval ettevõttel arvutada maksustatava tulu peakontori asukoha järgse riigi seaduste alusel, ei leidnud poolehoidu. Sellega kaasaminek võib tuua liigseid administreerimiskulusid ja ettevõtteid, keda see puudutab on vähe, selgitas Kriis.
Hololei rääkis ettevõtjatele, et ka Euroopa Komisjoni sees pole see nii põhjalikult läbi analüüsitud ning on palju küsitavusi. Tööandjate keskliit palub rahandusministeeriumil seda punkti veel kaaluda.
?Maksumuudatused on küll tulevikuküsimus, mis puudutab meid alles 2009. aastal, kuid me ei tohi selle arutelust kõrvale jääda. Peame väga aktiivselt kaasa lööma, et kaitsta seda, mida oleme saavutanud,? sõnas tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu täiskogu arutab maksuküsimusi ka 2. septembril.