Euroopa väikeautod, mida eestlased ei tunne

Eestlaste seos Smartiga piirdub reeglina nende üksikute kahekohaliste ?putukatega? meie pealinna tänavatel, mille üks või teine ettevõtja on pruugituna enda ettevõtte reklaamiks soetanud. Sest ehkki auto on pisematest pisem, on temast väga raske mööda vaadata. Kuid ka Smart tõusis nn päris väikeautode seltskonda, kui tänavu hakati müüma neljakohalist Smarti, ehk nagu ütleb tema nimigi: Smart Forfour ? Smart neljale.

Vaatamata sellele, et Smarti istekohtade arv on kasvanud neljale ja uste arv viiele, on üks asi, mille juurde Smarti tootjad taas tagasi pöördusid, silindrite arv mootoris. Kui kahekohalist Smarti veab edasi 0,9-liitrine ja kolmesilindriline bensiinimootor, siis neljakohalise jaoks jäi see jõuallikas napiks. Tema kapoti alla paigutati esimese hooga neljasilindrilised bensiinimootorid, mille töömahuks kas 1,3 või 1,5 liitrit. Kuid nüüd esitleti maailmale uut kolmesilindrilist mootorit, mis ka Smart Forfouriga peaks lahedalt hakkama saama. Kuid enam pole tegemist tavapärase bensiinimootori, vaid hoopis 1,5-liitrise diisliga, mille pöördemoment ja võimsus igati vastavuses vajadustega. Sõltuvalt ?settingust? arendab too jõuallikas kas 68 või 95 hj ja alla tonnise tühimassiga auto jaoks on seda enam kui küll.

Kuid nii nagu pole meie DaimleriChrysleri esinduste vitriinides kahekohalist Smarti, ei saa seal ilmselt olema ka neljakohalist Forfouri. Näiteks uue diiselmootoriga Forfour maksab Saksamaal vastavalt võimsusele kas 230 000 või 250 000 krooni ja see on juba hind, millega meie automüüjad siinsel turul erilist volüümi ei tee. Ei aita siin ka argument, et kolmesilindrilise Forfouri keskmine kütusekulu on vaid 4,4 liitrit 100 km kohta.

Stiil, stressivaba sõit ja mugavus on märksõnad, millega Fiati kontserni kuuluv Lancia reklaamib oma luksuslikku pesamuna ? Lancia Ypsiloni. Autot, mida võib kohata kus iganes Lääne-Euroopas, kuid mitte Eestis ega naljalt ka teistes endistes sotsialismiriikides. Teda lihtsalt ei osteta neis paigus, sest luksuslikult varustatud väikeauto hind ulatub Saksamaal kuni 270 000 kroonini ning arvestades, et maksud on Saksamaal madalamadki kui Eestis, lisaks suurem transpordikulu, pole võimalik, et meil tema hind odavam tuleks. Pigem vastupidi. Kuid ostja jaoks jääb ta ikkagi väikeautoks ja normaalse hinnaga väikeautod jäävad meil reeglina ikka allapoole 200 000 krooni piiri.

Kuid mida imet see Ypsilon siis endast kujutab? Eeskätt on tegemist autoga, mis mõeldud stiilsetele linnainimestele, kelle jaoks ei ole rahanumber probleemiks, küll aga üleautostunud keskkond ja parkimine. Ta on ehitatud keskmisest jõukamale inimesele, kes kõigele vaatamata eelistab metrooga sõitmise asemel oma liiklusvahendiga liigelda. Ypsilonis on olemas kõik, mis ühel tänapäeva autol olla saab: kahetsooniline kliimaseade (mis nii väikse auto kohta tundub isegi veidi ülepakutud luksusena), püsikiiruse hoidja, automaatsensoriga kojamehed, tuled, mis süttivad ise, kui auto siseneb tunnelisse (meie jaoks samuti üleliigne lisa, sest siin peavad tuled põlema kogu aeg), parkimisandurid, navigatsioonisüsteem, häälkäsklusega käed-vabad-telefonisüsteem jne, jne.

Peale Ypsiloni esitles Lancia kevadel ka oma uut minimahtautot Musa, mis oma välimuselt pisut lihtsakoelisem, kuid põhiolemuselt Ypsilonile üsna sarnane. Ja kes ikka nii väga tahab saada Ypsiloni omanikuks, sel ilmselt on Itaalia Auto kaudu ta ka võimalik kätte saada.