Ohutus autos ? ajaraisk või elupäästja?

Tänapäeva mugavad ja üha turvalisemaks muutuvad autod pakuvad meile igasugust kaitset ? turvatalad ustes ning turvakardinad kaitsevad meid külgkokkupõrke puhul, turvavööd ja õhkpadjad laupkokkupõrke korral, peatoed tagant otsasõidu korral jne.

Pahatihti aga uinutab näiline turvalisus meid ning jätame kinnitamata nii lahtised objektid auto sees kui ka väikesed lapsed, mille tagajärg võib avarii korral olla vägagi dramaatiline.

Kahjuks näitab statistika ka seda, et paljud inimesed põhjendavad turvavööta ning lahtise koormaga liiklemist linnas sellega, et vahemaad on liiga lühikesed ning kiirus linnasõidul oluliselt väiksem maanteesõidust. Kuid kui paljud teavad, et põrgates 40kilomeetrisel tunnikiirusel kokku teise autoga, muutub inimese keha mitme tonni raskuseks?

Lapse turvaseade peab sõiduki tehnojärelevalve eeskirja kohaselt olema kolme- või enamarattalises mootorsõidukis, kui seal on ette nähtud turvavööd.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel sõiduautos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust.

Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud (§ 60). Sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12aastane laps tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad istekohad on hõivatud; sõiduauto esiistmel ei tohi last süles hoides sõidutada (§ 61).

Sõiduohutuse Teaduskeskuses eelmisel aastal valminud vaatlusuuringust selgub, et kaks kolmandikku lasteturvavarustust vajavatest lastest ei kasuta seda.

Viie aasta vaatlustulemuste põhjal on turvavahendite kasutus kasvanud Tallinnas 47,1 protsendilt 69,2ni. Märgata on aeglast kasvutrendi ka asulavälistel teedel. Kahjuks ei ole toimunud märkimisväärset muutust laste turvavahendite kasutamises, mis jääb endiselt vaid 32% tasemele. Aastatel 2000?2002 hukkus meil kokku kaheksa alla 10aastast sõiduautos sõitnud last, kellest vaid üks oli nõuetekohaselt turvatooli kinnitatud. Lugedes ka internetikommentaare, selgub tõsiasi, et meie tänavatel sõidab jätkuvalt palju autosid, milles väikesed lapsed paterdavad vabalt ringi, magavad esiistmel ema süles või seisavad kahe esiistme vahel püsti.

Lapsevanemad toovad erinevaid põhjuseid: kes ei saa selles kisas-käras sõidule keskenduda, kelle laps lihtsalt ei võta turvatooli omaks või kes lihtsalt ei oska valida õiget turvatooli jne. Ligi 50% liiklusõnnetustes kannatanud kuni 15aastastest lastest ei kasutanud statistika järgi turvavarustust ? see oli kinnitamata või puudus.

?Mida vähem asju salongis, seda ohutum sõit on,? nendib maanteeameti liiklusohutuse peaspetsialist Urve Sellenberg, kes soovitab võimaluse korral ikkagi transportida asju pagasiruumis ja sealgi kinnitatuna. Kuid mida teha, kui ikkagi on vaja transportida asju autos?

Kindlasti on paljud näinud, kas siis autokoolis, televisioonis või mõnel koolitusel videot, kus autode testirajal näidatakse lahtiste objektide mõju autosolijatele avarii korral erinevatel kiirustel. Ilmekalt on näha, kuidas kinnitamata fotoaparaat auto tagaaknal lendab ette juhile vastu pead või muud lahtised asjad lendavad ettepoole, omades gravitatsioonijõu tõttu mitmekordset omaenda massi.

Enamik meist mõtleb seda vaadates, et jah, tõesti on vaja ka lisaks iseendale ka asjad kinnitada, sest selle tegemata jätmine võib saada meile saatuslikuks. Kuid kui paljud jõuavad mõtlemisest tegutsemiseni? Kui paljud kinnitavad nõuetekohaselt ka kõik autos olevad esemed? Selle kohta pole Eestis uuringut veel tehtud, kuid tänavapilt on kurb ? tagumise aknalaua peale jäetakse sõidu ajaks igasugust kraami, alates vihmavarjudest, apteekidest ja lõpetades maalt vanaema juurest toodud moosipurkidega.

Lahtiste asjade panemine tagumisele aknalauale on avarii puhul kõige ohtlikum, mistõttu tasuks siis, kui pagasiruumi pole enam võimalik asju panna, asetada need vähemalt tagaistmete juurde auto põrandale, kust nad avarii korral niisama lihtsalt lendama ei pääse ning võimalus saada moosipurgiga vastu pead on oluliselt väiksem.

Autor: Mart Siilivask