• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EPL: Projekteerijad soovivad riigihanke korda muuta

    Projektbüroode liit soovitab ehituse riigihangetel loobuda projekteerimis-ehitustöövõtu meetodi kasutamisest, mis soosib ainult kõige odavamaid pakkumisi.

    Projekteerimisfirma ETP Grupi juhatuse liige Matti Leinboki sõnul jäävad suured, kvaliteetset tööd tegevad projekteerimisfirmad riigihankekonkurssidelt praegu kõrvale, kirjutab Eesti Päevaleht.
    ?Riigihangete võitjad on kahe-kolme inimese firmad, sest suured firmad ei saa tööd nii odavalt teha: nad investeerivad rohkem töötajate koolitusse, tootearendusse, kvaliteedijuhtimise ja tagamise süsteemi,? nentis Leinbok. ?Kuna praeguse süsteemi järgi vaadatakse projekte ainult hinna järgi, siis odavamate pakkumiste eelistamisel kannatab just kvaliteet.?
    Projektbüroode liidu esimehe Tõnis Tarbe sõnul tuleks pakkumised paremini läbi arutada. ?Riigi ehitised näitavad riigi jõukust ja peavad olema püsivad,? lausus ta. ?Kui tehakse projekt, siis tuleb küsida pakkujate käest, kuidas hinnad kujunevad ja kas töömaht on selline, nagu tellija seda soovib.?
    Parimate hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumiste leidmiseks tegi projektbüroode liit ettepaneku muuta riigihangete seadust ja selle rakendusakte nii, et oleks välistatud huvide konflikti tekkimine ehitise kavandajal-projekteerijal, kes peaks esindama tellija huve sõltumatult, mitte ehitusorganisatsiooni alltöövõtjana. Seaduse muutmiseks alustab tööd rahandusministeeriumi komisjon.
    Odavaima pakkumise valimine tõi probleeme näiteks Kiili vallale ? sealse koolimaja rekonstrueerimine jäi projekti taha venima. Valla arvutuste järgi pidanuks töö maksma kuni kaks miljonit krooni, võitnud firma pakkus seda aga poole odavamalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.