Elektrisüsteemi uuendus telli asjatundjalt

Tarmo Kübar 03. november 2004, 00:00

Kaitsme suuruse saab kindlaks teha liitumiskilbis. Vanades hoonetes ei ole see aga lihtne, kuna peakaitsmeteks on määratlemata suurusega sulavkaitsmed või loetamatu nimesildiga kaitselülitid. Vanu elektrimüügilepinguid tavaliselt alles pole, vanad projektid ja kilbiskeemid võivad anda valeinfot. Kõige lihtsam oleks minna energiamüüja klienditeenindusse ja küsida sealt.

Olukorda teades saab edasist planeerida, teha selgeks, kas piisab olemasolevast võimsusest või on vaja seda juurde osta. Võimsuse juurdeostmisel tuleb energiamüüjalt taotleda tehnilised tingimused. Seda tuleks teha aegsasti, sest soovitud võimsuse saamiseni võib minna Eesti Energia puhul näiteks 6?8 kuud. Iga juurdeostetav amper maksab umbes 1000 kr.

Peakaitsme suuruse valikut mõjutab näiteks see, millega kütate. Elekterküte on vaieldamatult kõige mugavam, kergemini juhitav, odavaim väljaehitamiseks, kuid kõige kõrgema energiaühiku hinnaga. Seega sobilik suvilatesse ja hoonetesse, kus viibitakse periooditi.

Valida tuleb ka sooja vee tootja. Levinud on elektriboiler, ka siis, kui põhiküte ei ole elekter. Peaaegu alati on majapidamises elektripliit ja pesumasin, viimasel ajal ka nõudepesumasin. Sauna kerise valib iga peremees ise. Elektrikerisel on omad eelised puukerise ees, näiteks mugavus ja puhtus. Kõik ülejäänud elektritarbijad on peakaitsme valikul väiksema tähtsusega.

Kui otsused tehtud, tuleks minna elektriprojekteerija jutule, kes arvutab teile välja vajaliku peakaitsme suuruse. Näiteks: eramu ~200 m2, elekterküttega (elektrikeris, -boiler, -pliit, pesumasin) 3×32 A, sama elekterkütteta 3×25 A. Peakaitset alla 3×20 A ei ole mõtet valida. Kasutades elekterkütet, on mõttekas tarbida kahetariifset elektrienergiat, sest muidu jääb soovitud sääst saamata.

Kui soovite ehitusraha kokku hoida (st mitte mõttetult raisata), siis on vaja ehitajale esitada üheselt mõistetav lähteülesanne ? elektripaigaldise põhiprojekt. Elektripaigaldis on kõik elektriga seotud asjad hoones: juhtmed, kaablid, lülitid, pistikupesad, valgustid, harukarbid/toosid, jaotuskilbid, põrandaküte jms.

Projekti maksumus võrreldes ehitustööde maksumusega on väike. Projektita ehitamisel on aga ehituskulud ettearvamatud. Elektritööde korral unustage võimalus, et hakkate ise ehitama.

Esiteks ei luba seda seadused, teiseks te lihtsalt ei oska ja kolmandaks ? kui teie ehitatud elektripaigaldis põhjustab vara või inimelu hävingu, siis süüdi jääte teie. Sellisel juhul ei aita teid ka kindlustusfirmad. Elekter on kõrgendatud ohu allikas!

Soovitus: enne elektriprojekti koostamist pidage nõu sisekujundajaga, seda just valgustite tüübi ja asukoha valikul, või tellige sisekujundusprojekt. Elektriprojekteerija on üldjuhul mitte eriti arenenud (koolitamata) ilumeelega tehnokraat. Parima tulemuse, eelkõige vanade ja arhitektuuriliselt ilusate hoonete renoveerimisel, saab nende mõlema koostöös.

Üheaegselt tugevvoolu elektriprojektiga peaks tegema nõrkvooluseadmete projekti.

Elektriprojekt käes, on aeg otsida ehitaja. Ärge heituge, kui suur ja tuntud elektritööde ettevõtja ei ole huvitatud teie pakutavast tööst. Enamiku eramute elektritöid teevad firmad, kus paigalduselektrike arv jääb alla kümne. Tööde kvaliteet, garantii ja suhtumine tellijasse on paremgi kui suurfirmades.

Kindlasti kontrollige ehitaja tausta. Ainult rumal tellib elektritööd ?meistermees Kolja? käest. Elektritööde ettevõtja peab omama riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri numbrit. Seda saab kontrollida internetist register.mkm.ee/erinregister.

Vana maja puhul arvestage sellega, et vana juhtmestik ja seadmed on õigem maha monteerida. Ei tasu alles jätta mingit osa vanast elektripaigaldisest. See võib häirida ka uue paigaldise tööd.

Pole mõtet süüvida elektritööde üksikasjadesse. Seda peavad teadma elektriehitajad. Eestis on kogu elektriehitus kaetud seadusandliku baasiga ? töid reguleerivad üheselt seadused, eeskirjad ja standardid. Elektrialase pädevuse omistamisele eelneb kindla pikkusega staa? ja põhjalik teadmiste kontroll. Valesti ehitamisel on tegu laiskuse ja lollusega. Viimastel aastatel on seda elektriehituses õnneks esinenud üha vähem. Probleeme on pigem üldehitajatega.

Kõiki neid toimingud on soovitatav järgida ka uue maja ehitamisel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:51
    Otsi:

    Ava täpsem otsing