Liigsed ettekirjutused takistavad arengut

Kuna palk riigiametis on suurem kui eraettevõtetes, on tung riigiametisse tööle saada suur. Eraettevõtja juurde eriti tulla ei taheta, sest tema nõuab tööd, vastutust. Pealegi on ametnikud andekad, nad oskavad endale tööd ise teha kehtestada nõudeid kodanikele ja ettevõtjatele.

Esimene raund on projektide kooskõlastused, kuigi projekti on koostanud projekteerimisfirma, mitte diletandist ettevõtja. Kui esimene raund läbi (tuletõrje, omavalitsus, veterinaarteenistus, tervisekaitse), tohib hakata ehitama.

Kui juhtub ehitusplatsil olema mõni mädanenud elektripost, tuleb vormistada avaldused-palved Eesti Energiale (EE). Ei, mitte kohalikule ülemusele, vaid Tallinnasse posti ümberpaigutamiseks. Sellest veel ei piisa, tuleb pidada läbirääkimisi, kes teeb, mis raha eest teeb, kas on aega teha. Tuleb paluda EE-lt koostööleping, kinni maksta posti uuendamine (post kuulub EE-le) ja siis lubatakse töö ära teha nelja nädala jooksul. Meil kulus ühe mädase posti mahavõtmiseks ja uue teise paikapanekuks aega juulist novembrini ja 8000 kr. Võib-olla oleks kulunud rohkem, aga kutsusime arbiitriks omavalitsusjuhi, kelle sekkumisel nõutavast 17 500 kroonist sai 8000 krooni.

Võib jääda mulje, et kõik ametnikud takistavad edasipürgimist. Aga nii see pole! On ametnikke, kes suudavad oma otsuste eest vastutada, annavad nõu ja õpetavad, kuidas aega võita, juhendavad ja aitavad formulare täita. Selline ametnik on riigis tõeline teenindaja, kelle kätte võib tõesti usaldada riigiasjade ajamise.

Praegu peab ümber tegema avaldusi, parandama valesse lahtrisse kirjutatud sõnu, sest muidu ei saa ametnik oma formulari arvutis töödelda. Kas formulari üldse vaja läheb ? see pole kellelegi oluline. Kui 6?7 aastat tagasi oli ettevõttel vaja teha 5?6 aruannet, siis nüüd nõutakse juba 12?13. Uute toodete juurutamisel, isegi katsetusjärgus, nõutakse ettevõtjatelt dokumente, et õun on õun, seen on seen ja et ma ise pole kilpkonn. Eeskirjade täitmise nõudmine on nii erinev, et üks Eesti seadus lubab võrdsete tingimuste juures ühel ettevõttel kasutada linnuliha, teises aga ei lubata salmonelloosiohu tõttu. See näitab, et ametnike suvast sõltub paljuski konkurentsivõime, ettevõtte areng ja lõpuks meie heaolu, edasiminek.

Eeskirjad on vajalikud, kuid neid peaks olema niipalju kui hädavajalik. Ühiskonna liikmete ühe osa terror teiste peal viib meilt turvatunde, diskrediteerib nii valitsust kui ka riiki. Riigikogu peaks enne uue seaduse vastuvõtmist läbi mängima võimalused, kust võivad saada alguse uued ametnike armeed. Ametnike hulgas järglaste põuda Eestis praegu pole.

Autor: Maie Niit