Ettevõtlus vajab kiirendust

Oleme sattunud enda jaoks harjumatusse olukorda. Kui veel aasta eest tunti Eestit kui kõige kiiremini arenevat Ida-Euroopa tiigrit, siis täna on meile kummitamas väikese, vaese ja kõigi poolt unustatud riigi staatus Euroopa Liidus. Taustsüsteem milles me end täna mõõdame on hoopis nõudlikum kui eilne.

Suurem osa ettevõtjatest alustab aastat 2005 paremalt platvormilt, kui iial varem. Seljataha on jäänud viis edukat aastat, mille jooksul tuhanded tugevad firmad on oma käibed vähemalt kahekordistanud. Meie alateadvusesse on pugenud arusaamine, et head ajad jäävadki kestma. Kuid see ei pruugi nii minna.

Eksporditurud Euroopa Liidus on avanenud. Meil hakkab tekkima oskusi neid võimalusi ära kasutada. Investeeringute laine eriti just väikestesse ja keskmistesse ettevõtetesse jätkub. Varasemad kapitalipaigutused toodavad kasumit.

Kas kiiret arengut saavad mõjutada suuremad ettevõtted? Mingil määral küll. Kui Tallinki juht Enn Pant ostab veel mõned laevad ja kahekordistab sellega turistide voolu Eestisse, siis oleks see makromajanduslikult mõjus samm. Kui Hansapank leiab mudeli, et jätkata Eesti ettevõtete soodsat krediteerimist ka näiteks euribori tõusu puhul, siis oleks abiks seegi. Need on aga üksikud näited, suurettevõte potentsiaal oma loodavaid väärtusi kasvatada pole enam see, mis varem.

Majanduse edu ja ka ebaedu võtmed on täna väikeste ja keskmiste ettevõte käes. Just seal on potentsiaal uuteks ärilahendusteks ja nii vajalikuks kiireks arenguks. Just väiksemates ettevõtetes saavad tekkida uued kõrgepalgalised töökohad, mis võtavad inimestelt motivatsiooni Iirimaal kalkuneid kitkuda. Meie kõigi heaolu sõltub valdavalt sellest, et olemasolevad väikeettevõtted suudaksid viimaste aastate edu hoida ja lisada arengule kiirust. Samuti vajame, et ettevõtlusesse tuleks uusi võimekaid inimesi.

Omalt poolt luban, et ka Äripäev jätkab usinasti oma rolli eduka ettevõtluse jaoks vajaliku infokeskkonna arendamisel.

Head uut ettevõtlikku aastat!