5. oktoober 2005 kell 22:00

Varukoopia võib teha ka üle interneti

Kasutades internetti andmette varundamiseks tuleb arvestada sellise varundamise plusside ja miinustega.

Uputuse, tulekahju või muu õnnetuse puhul võivad lisaks arvutile hävida ka samal aadressil asuvad turvakoopiad. Suureks plussiks on kindlasti see, et füüsiliselt eemal asuv varukoopia säilib.

Teine pluss on ka see, et probleemide korral on interneti serverisse varundatud andmed parooli teadjale kättesaadavad ükskõik millisest internetiühendust omavast arvutist. Seega võivad hävinud kontoris tehtud töid jätkata töödajad näiteks oma koduarvutitest.

Kindlasti ei sobi online-varundamine kõikidele firmadele ja eraisikutele. Suurte failide liigutamine üle interneti võtab kaua aega nii ADSLi kui ka enamus kaabeltelevisioonifirmade pakutavate internetiühenduste puhul. Põhjuseks on see, et selliste ühenduste üleslaadimise kiirus on palju väiksem, kui allalaadimise oma.

Küll aga piisab sellisest kiirusest, et "harju keskmises" kodus või firmas ühe tööpäeva jooksul tehtud kirjad ja muudetud dokumendid näiteks korra päevas serverisse dubleerida.

Andmete internetti varundamiseks on vaja omada ööpäevringset ligipääsu mingi serveri kõvakettale. Tihti kasutatakse selleks veebiteenust pakkuv firma serverit, kus põhiliselt kodulehele mõeldud kõvakettaruumi kasutatakse osaliselt andmete varundamiseks. Kas kasutada tasuta või tasulist serverit see on juba igaühe enda otsustada, kui oluliseks oma andmeid peetakse. Põhiline oleks see, et teenust pakkuv firma on usaldusväärne. Pisemaid faile varundades saab hakkama ka tasuta veebiserveri pakutavaga. Tasuta teenuse kasutamisel võib piiravaks teguriks saada kõvakettamahu piirang - näiteks 10 või 25 megabaiti konto kohta. Tasuliste pakketide puhul on mahud aga näiteks 100, 500 või 1000 megabaiti, ning üldjuhul saab mahtu kergesti vajaduste kasvades suurendada.

Varundamisega saab hakkama isegi ilma eritarkvara omamata.

Esiteks tuleb enda jaoks selgeks teha, milliseid faile ja kui tihti varundada. Rusikareegel oleks selline, et mitte kunagi muutuvaite failide puhul piiab ühekordsest varundamisest. Regularselt muutuvaid faile aga vastavalt muudatuste tihedusele. Teenusepakkuja erverisse varukoopiate tegemise kitsaskohaks võib saada ka piiratud andmemaht teenusepakkuja juures või suurema andmemahu korral üleslaadimise kiirus.

Teiseks tuleb valida programm oma failide siirdamiseks oma arvutist teenusepakkuja serverisse. Klassilaliselt on selleks kasutatud FTP klientprogrammi (FTP - File Transfer Protocol). Viimasel ajal on aga rohkem hakatud kasutama SCP protokolli, mis on krüpteeritud ja arvutitevaheline infi liiklus ei ole pealtkuulatav.

"Tavaline FTP pole piisavalt turvaline, salasõnad liiguvad avalikult üle Interneti. Meie tagatud teenustasemega veebihosting (Bronze Hosting) ei luba FTP ligipääsu turvalisuskaalutlustel, faile saab laadida tunduvalt turvalisema SSH, SCP või SFTPga ja piiratud IP-aadressidelt", kommenteeris Aldo Mett, MicroLink Eesti süsteemiadministraatorite üksuse juht.

Punkt kolm. Vähemtähtsad dokumendid võib protsessi lihtsustamise mõttes FTP programmiga otse oma masinast serverisse kopeerida. Need failid, mis aga sisaldavad konfidentsiaalseid andmeid, tuleks enne FTP serverisse saatmist kokku pakkida ja arhiivi fail parooliga kaitsta.

Neljas asi mida tuleks jälgida on see et varundatud dokumendid ei oleks üle veebi kõikile kättesaadavad. Internetiteenusepakkuja Zone.ee süsteemiadministraatori Silver Asu sõnul on nende klientidel veebi avalikuks minevate failide jaoks FTP serveris eraldi alamkataloog. "Kui klient ei pane oma dokumente sellesse konkreetsesse kataloogi, ei ole tema failid ka veebisaidis kättesaadavad", sõnas Asu.

Autor: Alar Pardla

Hetkel kuum