Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Boonuste kirjutamine töölepingusse ei pruugi saada tööandja jaoks siduvaks

    Advokaadibüroo Sorainen Law Offices jurist Katrin Sarap soovitas kirjutada töölepingusse kokkulepped konkurentsikeelu ja ärisaladuse hoidmise kohustuse ja selle eest eri­tasu maksmise, töötaja koolituse, lisapuhkuste ja muude kompensatsioonide kohta.
    Tööandjate esindajad suhtuvad sellesse soovitusse kõhklusega, Falck Eesti personalidirektor Eela Velström ei pidanud selliste tingimuste kirjutamist töölepingusse tööandja seisukohast põhjendatuks. ?Kõik töölepingus kokkulepitu on tööandjale kohustus ja kui asjal on ka rahaline külg, siis muutub see lisakuluks,? selgitas Velström.
    Teise kõhkluse põhjusena nimetas Velström seda, et töölepingu sõlmimise hetkel ei oska keegi ette näha, kui pikaks kujuneb töösuhe ja milliseid soodustusi konkreetne töötaja ootab ja milliseid soodustusi on tööandja talle valmis pakkuma.
    Elisa personalijuhi Agne Aija sõnul on see, kui palju on mõistlik töölepinguga erisusi sätestada, siiski iga tööandja subjektiivne otsus. ?Tööandja lubadused on sama siduvad töötajale kui igale teisele partnerile. Nendest loobumise aluseks ei saa olla ainult hetkeline halb majanduslik seis,? märkis Aija. ?Tööandja ei saa töötajatele antud soodustuste pinnalt oma majandustulemusi kahjustada.?
    Elisa praktikas on tervet töötajaskonda puudutavad soodustused, näiteks lisapuhkus, sätestatud siiski töölepingutes. Seda põhjusel, et lisapuhkuse andmise ning puhkusetasu arvestamise ja maksmise alused on samad kui iga-aastase korralise puhkuse puhul ning lisapuhkuse andmise aluste kirjeldamise kohustuse paneb tööandjale ka töölepinguseadus, ütles Aija.
    Kuna Elisas täidab personali- ja koolituspoliitika suurt rolli, siis vajadus näiteks tööandjapoolset koolituskohustust töölepingusse kirjutada Aija hinnangul puudub.
    ?Kasutades erinevatel ametikohtadel erinevaid tulemustasusüsteeme, on nende osalemine töötaja palga kujunemisel kindlasti vaja töölepingutes märkida,? leidis Aija. ?Kuna sellised süsteemid on motiveerivad vaid juhul, kui neid operatiivselt muudetakse, tuleks tulemustasu suurus või selle kujunemise alused kehtestada muu korraldusega.?
    Aija sõnul puudub vajadus kõikide soodustuste kajastamiseks töö­lepingus, kui ette­võttes on ajakohaselt kirjeldatud personalipoliitika, kus töötajate soodustused ning nende kasutamise tingimused üksikasjalikult välja toodud. Ka Velström eelistas ettevõtte poliitikas määratleda seda, mida ettevõte eelistab toetada, olgu see siis pere, sport, koolitus. ?Lubaduste sissekirjutamine tähendab väga täpset töö­lepingu jälgimist ja teadmist, kus on erandid sisse viidud,? põhjendas Velström. ?Kui on tegemist suurema ettevõttega, on see suur ajakulu, millest kasu näen ma tõusmas vähe.?
    Sarapi sõnul ei pruugi boonuste sätestamine töölepingus tuua tööandjale kaasa kohustusi. ?Kõik sõltub sõnastusest,? kinnitas Sarap. Näiteks, kui lepingus on sõnastatud, et tööandja maksab teatud summas töötajale boonust igal aastal, siis sellisel juhul on tööandja kohustatud seda maksma. Kui aga sama säte sõnastada selliselt, et tööandja võib maksta töötajale boonust, ei ole töötajal õigust nõuda selle maksmist ning samaaegselt ei tulene sellisest sättest tööandjale otsest maksmise kohustust ega kulu, selgitas Sarap.
    Sarap teab oma kogemusest, et töölepingud on väga primitiivsed, kui aga küsida tegeliku töösuhte kohta, siis tuleb välja, et tegelikult on mitmeid suulisi kokkuleppeid, kuid neid on vaidluse korral raske tõendada.
  • Hetkel kuum
Maailma suurima krüptobörsi juht: 2022 oli krüptole vastupidamise aasta
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Krüptotööstust ei tohiks hinnata ees seisvate väljakutsete, vaid selle järgi, kuidas on senistele vastu peetud, kirjutab maailma suurima krüptobörsi Binance juht Changpeng "CZ" Zhao.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Seitse soovitust edukaks koondamiseks
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
Töömaastikku räsivad esimesed suuremad koondamislained ja paljud ettevõtted on tööinspektsioonile juba märku andnud järgmistest koondamisplaanidest.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Olulisemad uudised

Kolonel Grosberg: Venemaa suudab veel kaua täppisrakette edasi toota
Kuigi Venemaa on oma sõjaks varutud täppismoonast üle poole ära kulutanud, näitavad raketitükkide uuringud, et Venemaa on suutnud neid juurde toota, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Kuigi Venemaa on oma sõjaks varutud täppismoonast üle poole ära kulutanud, näitavad raketitükkide uuringud, et Venemaa on suutnud neid juurde toota, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.