Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väävlisõja mitu palet

    Eestis nn väävlivaba (10 ppm) diislikütuse kasutuselevõtu taga on märksa olulisemaid aspekte kui seni ajakirjanduses käsitletud väikeste tanklate konkurentsivõime.
    Suurem väävlisisaldus diislikütuses võib saada saatuslikuks järgmisele põlvkonnale. Just lapsi ohustavad väävliühendid (SO2) kõige rohkem ? nemad hingavad sisse transpordivahendite heitgaasidest kõige saastunumat õhku, mis aitab kaasa erinevate vähivormide ja hingamisteede haiguste tekkimisel.
    Mootorile tähendab väiksem väävlisisaldus täielikumat põlemist ja pikemaid õlivahetuse välpasid. Samuti tarbiksid mootorid vähem kütust ja oleksid paremini kaitstud happelise keskkonna tekkimise eest mootoris.
    Lisaks võidab Eesti väiksema väävlisisaldusega kütuse kasutamisega kindlasti solkkütuse osakaalu vähenemise. Kütuse ?ülesehitamine? läheb keerulisemaks ja kallimaks, mis muudab solkkütuse valmistamise mõttetuks. Piiriäärsed elanikud ei leia enam turgu oma auto paagis toodud kütusele. Seega tähendaks see riigieelarvesse laekuvate summade kasvu ja salakaubanduse ning altkäemaksu juhtumite vähenemist.
    On vägagi küsitav, kas kogu Eesti elanikkond peab oma tervise ja rahaga kinni maksma väga väikese grupi inimeste sissetulekuid. Kummaline on selle väävlisõja juures asjaolu, et väidetavalt on kõik Eesti väiksed kütuse jaemüügiga tegelevad firmad ebaefektiivsed ega teeni nagunii kasumit. Kas tõesti peaks riik aitama neil ikkagi eksisteerida, luues samal ajal oma kodanikele halvemad keskkonnatingimused elamiseks? Me ei ole nii rikkad, et suudaksime doteerida nende tegevust, nagu teeb seda EL põllumajandustootjatega.
    Ja veel üks aspekt. Tegemist on standardi EVS-EN 590:2004 järgi ainult autodele mõeldud kütusega. Kohtupraktikas pole veel pretsedenti loodud, et sama standard kehtiks ka traktoritele, liikurmasinatele, ekskavaatoritele jt. Milleks siis muretseda konkurentsi pärast, kui suurema väävlisisaldusega kütust võib ikka edasi müüa laevadele, metsamasinatele, traktoritele. Traktorid võivad edasi sõita diislikütusega, mis pahatihti sisaldab ka raketikütuse komponente ja muid raskesti tuvastatavaid, kuid hoolikalt valitud, samas keskkonda ja mootoreid laastavaid aineid.
    Autor: Raul Ernes
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Raadiohommikus: kütusekriisist, elektrituru reformist ja väikeettevõtetest
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Kui suured on Eesti diiselkütuse varud ja kas meil talveks ikka kütust jätkub? Teemat kommenteerib Tartu Terminali üks omanikest Rauno Raudsepp.
Elektrilevi sai Hiiumaale liitumisvõimsuste lisamiseks raha
Valitsus eraldas Elektrilevile lisaeelarvest 8 miljonit eurot, et tugevdada jaotusvõrku ja kiirendada taastuvenergiale üleminekut. Üks lisaeelarvest raha eraldamise põhjus on olukord Hiiumaal, kus on liitumiseks vabad võimsused otsa saanud ning kus saab sellest aastast rajada elektrijaamasid vaid enda tarbeks.
Valitsus eraldas Elektrilevile lisaeelarvest 8 miljonit eurot, et tugevdada jaotusvõrku ja kiirendada taastuvenergiale üleminekut. Üks lisaeelarvest raha eraldamise põhjus on olukord Hiiumaal, kus on liitumiseks vabad võimsused otsa saanud ning kus saab sellest aastast rajada elektrijaamasid vaid enda tarbeks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.