Küsimusele võimalikest kaotajatest kaubanduskeskuste hulgas vastas Jõgi, et üldine klientuuri laius on keskustel küll mõnevõrra kitsenenud, kuid jaekaubanduse üldise hea seisu ja ostujõu kasvu taustal peaks kõigil keskustel hästi minema. ?Näiteks Ülemiste keskus on mõjutanud Sikupillit ja Järvet, kuid mitte märkimisväärselt,? lisas ta.
Siinsete eakamate kaubanduskeskuste hulka kuuluva Kristiine keskuse juhataja Allan Remmelkoore sõnul põhineb praegune positsioon ühest küljest keskuse suurel tuntusel, samas on tihenevas konkurentsiolukorras suudetud parandada ka kaupluste valikut. Ta lisas, et reklaamikulu on Kristiinel tänavu väiksem kui mullu: ?Oleme rohkem investeerinud uutesse projektidesse, kaudselt kasvab tuntus ka seeläbi.?
Kommenteerides praeguseks esimest täispikka tegevusaastat lõpetavate konkurentide ? Viru ja Ülemiste keskuse seisu, ütles Remmelkoor, et Viru fenomeniks on suur turistide osakaal külastajate hulgas, mis uuringus ei kajastu. ?Ülemiste areneb tahes-tahtmata. Tema, Viru ja Kristiine on kolm ainukest moodsat kaubanduskeskust,? lisas Remmelkoor.
Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits sõnas, et uuringu tulemused kujunesid keskusele paremaks, kui arvati. ?Meil on veel jupp maad edasi minna potentsiaali osas,? viitas ta keskust ümbritseva piirkonna arengule. Lisaks märkis Pärnits, et Ülemiste keskus on visuaalse hinnangu põhjal reklaamile ja turundusele kulutanud teistest keskustest rohkem raha.
?Keskuste vahed on marginaalsed, kolm tükki on selgelt teistest üle,? kommenteeris uuringut Viru keskuse juht Ants Vasar, osutades samas moekaubale rõhuva Viru keskuse kontseptsiooni erinevusele võrreldes Ülemiste ja Kristiine keskusega. ?Me konkureerime pigem kaubamajade kui keskustega,? lisas ta. Viru keskuse reklaamiraha on juhi sõnul enam-vähem samas suurusjärgus kui mullu.
2005. aasta oktoobris viis TNS Emor läbi jaekaubanduse uuringu Tallinnas ja Harjumaal. Kokku küsitleti 1009 elanikku vanuses 15?74 aastat.