Artikkel
    • Uudised
    • 14. detsember 2005 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurem osa Tallinnast on kaetud WiMaxi levialaga

    WiMax-ühendust võib võrrelda WiFiga, kuid kasutatakse teisi sagedusi ning seadmete töökaugus on palju suurem.
    WiMax tehnoloogia pole veel ametlikult sertifitseeritud, praegu kasutatakse nn eel-WiMax tehnoloogiat. Norby Telecomi WiMaxi projektijuhi Ivo Saluoksa sõnul vastavad nende kasutatavad Alvarioni seadmed 2006. aasta teises kvartalis kinnitatavale WiMaxi standardile. "Meie kliendi jaoks ei muutu sellest midagi, sest juba täna kasutavad meie seadmed Inteli toodetud PRO/Wireless 5661 kiipi, mis tulevikus saab kõigi WiMax-seadmete südameks," kommenteeris Saluoks.
    WiMaxi sageduste kasutamiseks on Eestis litsents antud viiele firmale, reaalselt tegutseb ainult kaks firmat.
    Esimesena alustas WiMaxi internetiteenuse pakkumist Norby Telecom, mille Harku vallas Tabasalus asuv saatja alustas tööd 14. septembril. Norby kodulehekülje andmetel puudutab ringikujuline leviala Keilat ja Sakut. 15kilomeetrise raadiusega levipiirkonna sisse jäävad Keila-Joa, Saue, Ülemiste järvega piirnev ala ning kesklinn.
    Baltmax alustas veidi hiljem, võrgu ehitamise esimene etapp lõpetati oktoobri lõpuks. Esimene äriklient hakkas teenust kasutama 4. novembril. Ka leviala kaart firma veebilehel erineb Norby omast. Baltmax näitab oma kaardil garanteeritud leviala, mis katab kesklinna, ulatub peaaegu Õismäe ning Nõmmeni. Ka on leviga kaetud Tartu maantee kuni Assakuni ja põhja poole minnes Tallinna laht, Pirita ja Viimsi kuni Rohuneemeni välja.
    Hea levialaga kohtades saab sülearvuti spetsiaalse WiMaxi võrgukaardiga internetiga kiirelt ühenduse. Paarkümmend sekundit ja sülearvuti ongi internetis. Leviala piiri peal aga võib tekkida probleeme.
    Näiteks on Baltmaxi levi Nõmme kesklinna poolses otsas selline, et sülearvuti PCMCIA-võrgukaardiga ühenduse loomine ei õnnestunud. Välise seadmega aga õnnestus ühenduse loomine ilma probleemideta. Põhjuseks on see, et sisemises võrgukaardis on kaks antenni, välises WiMax-seadmes aga kolm.
    Välise WiMax-seadme kasutuselevõtt on väga lihtne. Firmast saadud karp tuleb ühendada vooluvõrku ning võrgujuhtmega arvuti külge. Levi olemasolu korral ühendab seade ennast ise internetiga ning seadmesse sisse ehitatud server annab automaatselt arvutile IP-aadressi.
    PCMCIA-võrgukaarti kasutades tuleb esimesel korral installeerida vajalikud draiverid CD-ROM-plaadilt. Edaspidi töötab internetiühendus kasutaja jaoks märkamatult. Mõnel sülearvutil võib arvutist välja ulatuv võrgukaart ning selle umbes kahe sentimeetri laiune ja viie sentimeetri pikkune antenn segada töötegemist - sõltub sellest, kus arvuti PCMCIA laienduspesa asub.
    Portaali wifi.ee toimetaja Veljo Haamer rõhutab, et ei Norby ega Baltmaxi WiMax-seadmed pole sertifitseeritud. "Need seadmed on kokkusobivad vaid sama tootja saatjaga. Soovitan tarbijal seadet rentida, mitte osta," sõnas Haamer.
    Raadioside seadmete sagedused on piiratud looduslik ressurss, neid ei teki juurde. Seetõttu tuleb luua paremaid sideprotokolle ning seadmeid, mis lubaksid rohkem ja kiiremini ning kaugemale informatsiooni edastada kui varasemad seadmed. Signaali tugevus väheneb kauguse suhtes ruudus.
    Pika vahemaa puhul oleme probleemi ees, et vastuvõtjasse saabub saatja poolt saadetud signaal mitu korda. Põhjuseks on signaali peegeldused. Sideseadmetesse ehitatud loogika lahendab peegeldustest tekkivad probleemid. Selleks, et loogika alusel tehtavad muudatused kajastuksid sideseansi kvaliteedi tagamiseks ühenduse mõlemal poolel, peavad mõlemad pooled suhtlema samas keeles ehk protokollis.
    WiFi loodi juhtmevaba arvutivõrgu sideseadmete tootjate poolt tagamaks, et eri tootjate seadmed toimiksid omavahel. WiFi loodi enne, kui kinnitati nende standard IEE802.11a. Kuigi IEE802.11a/b/g-i kasutatakse kohtvõrgus, hakkasid tavakasutajad ning tootjad sama tehnoloogiat kasutama järjest pikemate vahemaade peale.
    See aga loob signaali tugevuse ja müra probleemid. Lahendust otsivad tootjad vahetasid selleks oma seadmetel protokolli. Protokollid, mida kasutatakse niinimetatud WiFi-seadmetes pikema ühenduse jaoks, on tootjapõhised.
    On kasvanud välilahendustes kasutatavate seadmete nõudlus, mis ei ole tootjapõhine, vaid standardne. Sellest tingituna on ellu ärganud WiMax.
    Enamik inimesi räägib enesele aru andmata kahest WiMaxi standardist: IEE802.16-2004 ja IEE802.16e Esimene on see, mille seadmed tulevad turule järgmise aasta esimeses kvartalis. Teine on aga see, mida tegelikult oodatakse. IEE802.16-2004 standard nõuab palju vähem, kui senised tootjapõhised protokollid tänapäeval juba teevad.
    Tootjad ei kiirusta oma seadmeid 2004. aasta WiMaxi standardiga kooskõlastama.
    Kuna enamiku tootjate oma protokoll on parem, kui IEE802.16-2004 standard nõuab, ei püüta iga hinna eest teha WiMaxiga ühilduvat toodet (ühilduvus tootjate vahel tekitab paratamatult konkurentsi), vaid oodatakse IEE802.16e tulekut. Kliendid ostavad praegu 802.16-2004 WiMaxi, lootes saada 802.16e omadustega seadet.
    Sellist asja nagu eel-WiMax pole olemas. Kuna sõna WiMax müüb, siis seetõttu kasutataksegi seda müügiartiklina. Mõnes mõttes on neil eeltoote müüjatel õigus - seadmed on turul tõesti enne WiMaxi standardit. Kas nad ühilduvad WiMaxiga ainult seadmel tarkvara vahetades või on vaja midagi enamat välja vahetada, jääb omaette küsimuseks.
    Autor: Alar Pardla
  • Hetkel kuum
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
President annab teenetemärgi 15 ettevõtlusega seotud inimesele
Carlsbergi juht loodab Venemaalt kõigepealt lahkuda, aga kunagi naasta
Raadiosaated
Äripäev eetris: Viljandi ettevõtja veidrad seletused pole loogilised
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Viljandi küünlatootja Hansa Candle’i omaniku Harri Juhani Aaltoneni põhjendused, miks ta hoiatab, et tahab töötajate palkasid kärpida ja suitsetajaid trahvida, on väga veidrad, rääkisid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Nordeconi tütar ehitab 30 miljoni eest Tartusse ärikompleksi
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Sõda Ukrainas viis raudteedelt veerandi veostest
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.
Kaubavedudele kehtestatud sanktsioonid kärpisid möödunud aastal oluliselt kaubamahtu nii sadamates kui raudteedel.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Obskuurne majandus: jäämehe amet oli omal ajal lausa seksikas
Jääkaubandus. Enne külmkappide leiutamist oli külmunud vesi üks tulus tööstusharu, mille suursugusus on täna võib-olla unustuse hõlma vajunud.
Jääkaubandus. Enne külmkappide leiutamist oli külmunud vesi üks tulus tööstusharu, mille suursugusus on täna võib-olla unustuse hõlma vajunud.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Piimatöösturid võitlevad kukkuvate ekspordihindadega
Eesti piimatootjad ja -tööstused on sattunud täbarasse olukorda, sest eksporti minevate piimatoodete hind on kukkunud, samas toorpiima kokkuostuhind samas tempos tööstuste jaoks langeda ei pruugi.
Eesti piimatootjad ja -tööstused on sattunud täbarasse olukorda, sest eksporti minevate piimatoodete hind on kukkunud, samas toorpiima kokkuostuhind samas tempos tööstuste jaoks langeda ei pruugi.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.