Riigihangete piirmäärad kahekordistuvad

Kehtiva riigihangete seaduse kohaselt tuleb riigihange korraldada juba siis, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta ületab asjade ostmise või teenuste tellimise korral 300 000 krooni ning ehitustöödel kahte miljonit krooni.

Eile valitsuse heakskiidu saanu kehtestab kohustuslikuks siseriiklikuks piirmääraks aga vastavalt 40 000 eurot (ligi 624 000 krooni) ja 250 000 eurot (3,9 miljonit krooni).

Rahandusministeeriumi teatel tõsteti piirmäärasid kulude ja bürokraatia vähendamise eesmärgil.

Kuna riigihangete seaduse kooskõlastusringile pakuti hangete piirmääraks kaks varianti ning rahandusministeeriumi partnerid toetasid ülekaalukalt piirmäärade tõstmist, seda valitsusele esitatud eelnõus ka arvestati, kommenteeris ministeeriumi riigiabi ja riigihangete talituse juhataja Aime Võsu.

Riigikontrolli avalike suhete teenistuse juhataja Toomas Mattson vahendas: "Me ei ole piirmäärade koha pealt hoiakut võtnud. Kontrollisime, kas riigihangete seaduse eelnõus on mõisted ja järelevalve paigas." Ta selgitas: "Piirmäärade tõstmise küsimust pole meil arutatud, see on rohkem poliitilise otsustuse koht."

Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik ütles, et Merkot riigihangete piirmäära tõus ei mõjuta. "Kui, siis väiksemaid ehitusettevõtteid," lisas Toomik. Ta ei osanud prognoosida, kui palju riigihankeid piirmäära tõusu tõttu ära langeb.

Piirmäärade tõstmise kõrval vähendab riigihangete arvu ka see, et eelnõu vabastab paljud seni riigihankeid korraldama pidanud ettevõtted ning asutused sellisest kohustusest.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda prognoosis mullu novembris, et asjade ja teenuste puhul väheneb hankemenetluste arv poole võrra ning ehituses ligikaudu kahe kolmandiku ulatuses. Rahalises arvestuses moodustavad need hanked kõikidest riigihangetest asjade ja teenuste ostmiseks kümnendiku ja ehituses 15%.