Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ameerikal tuleb pill pika ilu peale

    Kas USA asub majandusseadustest kõrgemal? On raske uskuda, et USA erandlikkuse aeg kestab lõputult.
    USA tormab teistest rikastest riikidest eespool, ka alanud aastal. USA hiigelsuur kaubanduspuudujääk? Mis sellest! 2005. aastal suurenes see veelgi ja dollar muutus samal ajal ainult tugevamaks. Madal investeeringute tase ja mahakäiv algharidussüsteem? Milleks muretseda! Ülipaindlik USA majandus suudab endiselt toota rohkemat vähema abil.
    Samuti pole mingit märki sellest, et Ameerika majanduslik hegemoonia oleks hakanud kahanema raskuse all, mida nõuab sõjalise ülekaalu säilitamine. Selle asemel, et tunda näpistamas sõjaaja puudust, nagu see juhtuks igas teises riigis, prassivad USA tarbijad nii, nagu kestaksid pühad aasta otsa.
    On neid, kes tõemeeli usuvad, et Ameerika on erand. Need tõsiusklikud väidavad, et Ameerika tarbijad võivad veel kaua oma pillavat elustiili hoida, sest nende riigi majandus on parem kui kellegi teise oma. USA tööjõuturg on Euroopa omast paindlikum, mis lubab tal kiiremini reageerida globaliseerumise pidevalt muutuvale pinnasele. Ning erinevalt enamikust teistest maadest, eriti Ladina-Ameerika ja Aasia riikidest, juuritakse USAs karmilt välja kehva ettevõtlusjuhtimist.
    Tõsiusklikud viitavad ka Ameerika hästirahastatud ja ülimalt konkurentsivõimelisele ülikoolisüsteemile, mis imeb endasse ebaproportsionaalselt palju maailma parimaid õpilasi ja teadustöötajaid. Paljud neist otsustavad Ameerikasse jäädagi, mis on neile ka suhteliselt lihtsaks tehtud - ehkki 2001. aastast on asjad veidi keerulisemaks muutunud, võtab Ameerika ühiskond siiani võõraid avasüli vastu.
    Lisaks pole ka sõjavägi riigile mitte niivõrd koormaks, vaid pigem toetab alusuuringute rahastamisega riigi tehnoloogilist üleolekut. Skeptikud seevastu märgivad, et USA majandus peidab endas juba praegu sotsiaalmajandusliku allakäigu seemet. Nad viitavad suurenevatele lõhedele sissetulekutes, mille orkaanijärgsed pildid New Orleansist liigagi hästi esile tõid. Vaesematel lastel pole piisavat juurdepääsu tervishoiule. Ning ka mittevaestel ei lähe just kõige paremini, arvestades, et palgakasv on olnud pikka aega praktiliselt olematu, ehkki ettevõtluskasumid kasvavad.
    See vastuolu aitab selgitada, miks USA president UGeorge Bush ei saa rahvaküsitlustes oma majandusliku juhtimise eest kiidusõnu, mille ta näib olevat ära teeninud.
    Ning ameeriklaste tuju ei tee paremaks seegi, et nad veedavad palju suurema osa oma elust tööd tehes kui eurooplased või viimasel ajal isegi jaapanlased. Kõik see seab ühiskonna õlule suured pinged, mis skeptikute nägemuses paratamatult ühel hetkel poliitilisel areenil välja löövad.
    Huvitaval kombel toetuvad mõlemad vaidluspooled oma arutlustes USA haigutavale kaubanduspuudujäägile - Ameerika neelab kogu maailma ülemäärastest säästudest kaks kolmandikku. Tõsiusklikud näevad puudujääkides tõestust sellele, et maailm mõistab, kui eriline USA on, ja tahab ka sellest osa saada. Skeptikud näevad impeeriumi, mis laenab raha ja eluaega.
    Kuidas siis asi on? Mina usun, et need, kes ootavad Ameerika peatset kokkukukkumist, pettuvad. Samas leian ka, et Ameerika erandlikkuse aeg on ümber saamas ja sissetulek inimese kohta läheneb Euroopas ja Jaapanis peagi USA näitajale, selle asemel, et kaugemale maha jääda. Seejuures saabub lõpp eelkõige seepärast, et teised riigid õpivad lihtsalt USA kõige paremaid institutsioone ja mudeleid oma riigi kontekstis kopeerima.
    Tasub meenutada, kuidas veel 1990. aastate algul ilmus raamat raamatu järel sellest, kuidas USA ja Euroopa ettevõtted peaksid jäljendama Jaapanit, et ennast hävingust päästa. Viimased 15 aga tõid esile tõsised vead Jaapani finantssüsteemis. Kuid Jaapani allakäigul oli teinegi põhjus: teiste riikide ettevõtted hakkasid Jaapani meetodeid kasutama.
    Tõsiusklike arutluskäigu kõige suuremaks nõrkuseks võib pidada kaubanduspuudujääki. See, et USA suudab laenata hiigelsummasid madalate intressimääradega, mõjub hetkel majandusele nagu doping. See tõukab kunstlikult tagant tarbimise kasvu ja lubab valitsusel raskeid maksude ja sõjakulutustega seotud valikuid edasi lükata. Kuid ühel hetkel saab pidu läbi.
    Kas pill võib pika ilu peale tulla juba 2006. aastal? See pole tõenäoline, aga mitte ka võimatu. USA majanduse aeglustumine võib alata juba sel aastal, eriti kui Jaapan oma seisakust välja tuleb, USA eluasemeturg kõvasti jahtub ja Euroopa taastumine kiireneb.
    Kõik need stsenaariumid eraldi on väga tõenäolised ja koos annaksid nad USA kaubanduspuudujäägile hoobi marutormi jõuga.
    P Project Syndicate, 2006. www.project-syndicate.org
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.