Naftareostuse süüdlast üha raskem tabada

"Meil pole isegi niidiotsa, mis aitaks süüdlast leida," tõdes keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik eile ja lisas, et põhjust tuleb otsida reostuse liiga hilisest avastamisest. Keskkonnakahju suurus pole veel teada, see arvutatakse välja seaduses esitatud valemite abil.

Teada pole ka päästetööde maksumus, kuid valitsuse andmetel on raha tööde tegemiseks olemas. "Vastutavad ministeeriumid katavad päästetöödega seotud kulud oma eelarvest ning valitsusel puudub praegu vajadus erakorraliseks rahaeralduseks reservist," ütles valitsuse pressinõunik eile õhtul.

Reostus on erakordselt pikal ranna-alal, mistõttu on päästjatel seda raskem hoomata. Suuremal territooriumil kulub päästetöödeks rohkem inimesi, tehnikat ja logistilisi vahendeid, rääkis Harjumaa päästeteenistuse pressiesindaja.

Reostuse likvideerimisel on abiks vabatahtlikud, kes kohalesõidu eest bensiinirahagi ei küsi. Vabatahtlikud olid kohal ka eile.

"Tänu möödunud aastal käivitunud naftareostuse programmile saab ka loodusfond 10 000-20 000 krooni vabatahtlike varustusele ja transpordile kulutada," märkis vabatahtlike eestvedaja ja Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Jüri-Ott Salm.

Loodusfondi nn naftaprojekti eesmärk on koolitada välja umbes 500 vabatahtlikku, kes õlireostuse korral käituda oskaksid, projekti finantseerib eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fond. Salm peab päästetööde suurimaks probleemiks just abiliste nõrka koordineerimist. "Meile helistasid isegi õpetajad, kes olid valmis terve klassiga appi tulema, aga pole ju kedagi, kes neid juhendaks ja õpetaks," rääkis Salm.

Varustusest päästjatel praegu puudust ei ole. Päästetööd muudab raskeks libe ja kivine rannik ning emotsionaalne külg, kus kogemusteta vabatahtlikud näevad linde piinlemas ja suremas. "Linnud surevad ju lausa päästjate käte vahel," nentis vabatahtlike eestvedaja Salm.