Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maakeelsed arvutiterminid panevad igaühe kukalt kratsima
Esmaspäevases Äripäevas ütles üks auväärt tõlk, et maakeelsed arvutiterminid kõlavad vahel kuidagi naljakalt.
Ei vaidle vastu, kõlavad. Sõnad tüürer, kursorihoob, manus, sõrmistik, kuvand, suvand jne võtavad nii keskmise eestlase kui ka arvutispetsialisti ühtviisi nõutult kukalt kratsima. Kui siia veel lisada irvhammaste lemmiktsitaat maakeelsest kontoritarkvarast Microsoft Office, "Meil on nüüd riistaribad ja rippmenüüd", on segadus täielik.
Päris huvitava lühiülevaate eesti arvutikeele kujunemisest annab Elen Mägioja oma 1998. aasta proseminaritöös "Arvutiterminoloogiast eesti keeles" (
www.fillu.edu.ee/sisu.php?teema=2&id=26). Elen tõdeb, et arvutikeele loomisel äärmustesse kalduda ei tohi, paraku on emakeelsete arvutisõnastike koostajad just seda teed läinud ning ignoreerivad teadlikult kõnekeeles laialdaselt kasutusel olevaid, inglise keelest laenatud ja mugandatud termineid. Tulemuseks on see, et spetsialistid ei pea arvutisõnastikke millekski ja sõnastike koostajad ei kuula spetsialiste, nagu "õiged" eestlased Pearu ja Andrese kombel ikka käitunud on.
Tõlkide jaoks on sõnastikud aga põhiline töövahend. Loodetavasti tavainimese jaoks vajalik arvutikeel aja jooksul stabiliseerub, seniks jääb üle ainult tõlkidele tervet mõistust ja kõnekeelse sõnavara suuremat usaldamist soovitada.
Autor: Antti Andreimann