Autode ülalpidamiskulud kõiguvad seinast seina

Hoolduse edetabeli võitmise võtmeküsimuseks oli kindlasti see, milline mootoriajam autol on. Tavalise hammasrihmaga auto hooldus on rihma ja selle vahetuse võrra kallim kui kettajamiga autol. Millalgi, kui kett vahetada tuleb, tuleb keti hinna jagu muidugi lõivu maksta, kuid et see sadu tuhandeid kilomeetreid vastu peab, siis eriti muretsema ei pea.

Kurb üllatus oli siiski Audi viiekohaline number ja Revali soovitusel tuleks hammasrihma vahetada vähemalt iga 90 000 kilomeetri tagant, kui mitte varemgi, sest kui autot vähe kasutatakse, võib rihm mureneda ja tuleb ikkagi ära vahetada.

Kuluvateks osadeks arvestasime šarniiri, stabilisaatorivarda otsa ja esiamortisaatorid. Tabel koosneb nende osade hindade summast. Kannatajateks olid selles tabelis need autod, millel pole šarniire, vaid vahetatakse terve õõtshoob, mis on suhteliselt kallis, olenemata margist. Viimaseks jäänud Mazda 6 kohta oleks tarvilik lisada kommentaar, et kalleid juppe pole meil liikuvatele autodele praktiliselt üldse vaja läinud, sest need ei kulu. Positiivse üllatusena tulid Peugeot 307 juppide tõsiselt madalad hinnad, mis ta suure eduga edetabeli esikohale paigutasid.

Kütusekulu edetabelis on kõik neli maksimumpunktid saanud autod diiselmootoriga, mis andis konkurentide ees pisikese edumaa, sest diiselmootorid on teadupärast säästlikumad kui nende bensiinimootoritest suguvennad.

Tabeli lõppu jäänud Ford Mondeol on kaheliitrine bensiinimootor, mis pakub selle kütusekulu eest kindlasti ka korralikku kiirendust. Vähemtähtsaks faktoriks ei saa lugeda sedagi, et tabelisse võetud Fordil oli automaatkäigukast, mis sunnib mootorit tavalisest rohkem jooma.

Turvalisuse edetabeli koostamisel kasutasime Euro NCAPi tulemusi. See asutus on autode ohutusteste nüüdseks juba üle kümne aasta teinud ja tema andmed vägagi usaldusväärsed. Punktid põhinevad esiosa ja külgkokkupõrke tulemustel. Oodatult troonivad tabeli tipus Prantsuse autod, mis tihtipeale oma reklaamikampaaniateski Euro NCAPi tulemusi kajastavad. Prantslased on tänu sellele asutusele oma autode turvalisuse väga kõrgele viinud ja surmalõksudest on saanud autod, millest ka väga karmi kokkupõrke järel tervelt välja tullakse.

Tüüpvigade edetabel põhineb esindustest saadud infol ja tulemused lasuvad seega nende südametunnistusel. Hinded jagunesid esiteks tüüpvigade hulga järgi ja pärast seda liigitusid sama palju vigu omanud autod vigade raskuse järgi.

Naljakaimaks veaks peab lugema Toyota piduriklotside kulumist, mis tuleb sellest, et need on tehtud loodussõbralikest materjalidest ja kuluvad seetõttu kiiremini kui tavalised klotsid. Kokkuvõttes tabeli lõpus figureerinud Mazdal õnnestus selles kategoorias esikoht saada, sest tüüpveana esinev pirnide läbipõlemine, mis on paljude uute autode probleemiks, oli ainuke viga, mis Mazda Eesti esindajatel meelde tuli.

Kindlustuse võrdluse aluseks oli, et auto omanik on Tallinnast ja tema riskikoefitsent on 1,2. Liikluskindlustus on võetud kuue seltsi keskmine.

Tegelikult oli kindlustus viimane sissetulnud tabel ja lõi oma tulemustega üldtabeli vägagi sassi. Enne juhtis Opel, mis kalli kindlustuse tõttu esikolmikust välja langes. Peugeot, mis oli punktidega esikohale lähemal kui Toyota, tõusis tänu odavale kindlustusele üldkokkuvõttes võitjaks.

Põhilise karistuse saidki kindlustusega Saksa margid, millel kasko on koguni ligi kaks korda kallim kui tabeli esikoha saanud Toyota Corollal.