Töö eest tuleb loomulikult palka maksta

Kaitseminister Jürgen Ligi on teinud ettepaneku maksta kaitseväes aega teenivatele noortele teenistusaja jooksul kompensatsiooni miinimumpalga, s.o 3000 krooni ulatuses kuus. Äripäev toetab seda mõtet - riigi kaitse on töö ja töö eest makstakse palka.

Praegu saab ajateenija kuus paarsada krooni toetuseks. Ehkki sõdur on alles õpipoiss ja ei pea maksma ei oma peavarju, rõivaste ega söögi eest, on see ikkagi sümboolne summa.

Asi pole selles, et paarisaja krooniga saab ajateenija kuus ainult paar korda kinos käia, aga kontserdil juba mitte, rääkimata näiteks perekonna ülalpidamisest - paljud noorsõdurid on ka isad. Küsimus on põhimõtteline. Toimetus pooldab palgaarmeed, see on asja üks pool. Teine on see, et praegune nn üldine ajateenistus on ebaõiglane nende suhtes, kes oma kohustust tähttäheliselt täidavad. Mis omakorda on veel üks argument palgaarmee poolt.

Ajateenijad, kes küll ei ole veel väljaõppinud sõdurid, täidavad oma kohustust riigi ees ehk see ongi nende töö - teenida kaitseväes olles riiki. Ja - nagu põhjendab minister oma ettepanekut - on sama loomulik tasuda ka ajateenijaile nende tehtud töö eest. "Neilt noormeestelt on võetud vabadus valida, mis tööd parajasti teha, kus elada, kus õppida, kus veeta vaba aega või korraldada isiklikke asju," kirjutab Jürgen Ligi (PM, 20.03.).

Üldise ajateenistuse kirjutab ette seadus. Ometi ei läbi seda isegi mitte kõik noormehed, vaid ainult kolmandik. Olgu ülejäänute ajateenistusest eemalejäämise põhjus isiklik (kehv tervis vms) või riigi piiratud võimalus kõigile väljaõpet pakkuda, räägib seegi praeguse süsteemi vastu, st meil pole põhjust üldisest ajateenistusest rääkida.

Jürgen Ligi nimetab oma algatust kaitseväe palgareformiks. Tagasihoidlikkus on voorus, aga nimetame asju õigete nimedega - miinimumpalga maksmine ajateenijaile tähistaks Eesti kaitseväe ülemineku algust palgaarmeele.

Võimalik, et sellest ideest saab Reformierakonna järgmiste valimiste üks juhtmõtetest ja minister ei taha veel ära hirmutada koalitsioonipartnereid, rääkides palgaarmeest. Ja samal ajal saavad kõik reformierakondlased ja muidu palgaarmee pooldajad aru, millest jutt käib. Nii-öelda hiiliv palgaarmeele üleminek on võib-olla taktikaliselt isegi tulemuslikum, ent toimetus on alati eelistanud otse oma mõtted ja eesmärgid välja öelda. Aga liigne ettevaatlikkus ja valimisteaimdus on õigupoolest ka ainus asi, mida toimetus kaitseministrile selle idee juures ette heita saab.

Eesti on väikeriik, mille peamine rikkus on tema inimesed ja nende loodud ettevõtted, koolid, kontserdisaalid, palliväljakud… Meie inimressurss on napp ja selle ratsionaalsest kasutamisest sõltub suuresti ka meie edu. See kehtib samamoodi sõjaväe kohta.

Ka Eesti astumine suurtesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse - Euroopa Liit, NATO, ÜRO jne - tuleneb eeskätt ratsionaalsusest, see tagab meie julgeolekut palju paremini kui uhke üksiolek. See pluss tehnoloogiarevolutsioon, mis on pööranud arusaamise inimeste, inimgruppide ja riikide võimetest pea peale, peaks viima meid uute põhitõdedeni, mida omakorda anname edasi järgmistele põlvkondadele. Riigi kaitse usaldamine kutseliste sõjaväelaste kätte on üks selline idee.

Autor: ÄP