Vaslemma mõisaahi ehk kuidas taastada taastamatut

"Viimaseid aastaid võib tinglikult nimetada kahhelahjude renessansiks ehk uuestisünni ajajärguks," on vanaaegsete küttekollete restaureerija ja hindaja Mati Malm veendunud.

OÜ Saviton juht Viivi-Mall Lemmingi väitel on tootmisega paralleelselt kasvanud märgatavalt ka eritellimisel valmivate taastatavate mõisaahjude hulk. Üks viimastest põnevamatest töödest, mis eelnevatest märgatavalt erineb, oli Vasalemma mõisa peahoone söögisaali kahhelahi.

Hoone on ehitatud mõisate 150 aastat kestnud hiilgeaja lõpus, 1894. aastal. Konstantin Wilckeni projekti järgi valminud neogooti stiilis paekiviehitis on väidetavalt Eesti ilusamaid omataolisi. Mõis kuulus Eestimaa aadelkonna ühele kesksemale tegelasele Valerio von Baggehufwudtile, kelle omanduses olid ka Nõva ja Saku mõis koos õllevabrikuga. Pärast 1919. aastal läbiviidud maareformi kolis 1922. aastal hoonesse kool. See tõi kaasa rea ümberehitusi, kuid teisalt päästis hoone lammutamisest või lagunemisest, nagu see juhtus paljude teistega, millele otstarvet ei leitud.

Vasalemma mõisa sisekujundusest olid säilinud vaid söögitoa puitpaneellagi, mõned siseuksed, trepibalustraadid ja üks ümar pottahi trepihallis. "Mõisakooli saali ja söögitoa taastamise sisekujundusprojekti väljatöötamisel lähtusime historitsistlikus stiilis kujunduse terviklikkuse säilitamisest ja esiletoomisest," selgitab OÜ Vana Tallinn arhitekt Svea Volmer.

Tema sõnul oli ilmselt kohe pärast kooli sissekolimist tehtud ruumi võitmiseks saali ja söögisaali vahele suur ava. Sisuliselt eemaldati vahesein ning söögisaalist ehitati aula lava. Selle lavaehitise alt leiti restaureerimise käigus vanaaegset parketti ja kaks rida Riia potitehases valmistatud tumepruune reljeefseid ahjupotte. Tänu tahveldisi ja sambaid kujutavatele seinamaalingutele selgus, et ahi oli olnud ülalt kitsenev. See oli kogu informatsioon, mille põhjal asuti ahju taastama.

Viivi-Mall Lemmingi sõnul algab iga eritellimisel teostatav töö läbirääkimistega. See etapp võib kujuneda päris pikaks, sest sageli on tellijal raske mõista, et iga detaili jaoks, mida varem toodetud pole, tuleb valmistada eraldi vorm, mis aga on aeganõudev ja tõstab poti hinna ligi viiekordseks. "Potid valmistatakse kodumaisest savist käsitööna. Lamepotid ja nurgad vormitakse pressimise teel, iluelemendid aga valamisel. Viimistlus, lihvimine ja glasuuriga katmine teostatakse käsitsi. Ainuüksi glasuuri põletamine 950-970 YC juures võtab aega ligikaudu kaks päeva," selgitab Lemming.

Vasalemma kahhelpottide valmistamisele kulusid mõned kuud. Vorme tuli teha mitmeid, kuna ahi oli ülalt kitsev ja potid ise suuremõõtmelised.

"Eriti väärib kiitmist peatehnoloog Elvi Türni töö glasuuri väljatöötamisel, sest saavutatud toon ületas ootused ja oli peaaegu identne. Rahule oleks võinud jääda ka väikese värvivahega, sest vanad ja uued potid võivad jääda eristatavateks," kiidab Svea Volmer Savitoni tööd.

Muinsuskaitseametis tunnustatud ehitusrestauraator Andres Velleõul kulus pottsepatööks veel mõni nädal ja seejärel ahi valmis saigi. OÜ Vana Tallinna restauraatorid taastasid ka saali seina-ja laemaalingud, puitpaneeli ja parkettpõranda. "Mida inimene on teinud, seda suudab ta ka järele teha," on teraselt öeldud...

Rokokoo - Iseloomulik kergus, pehmelt voolavad või spiraalidena väänlevad jooned ja taimornamendid.

1730-1780 Ahjud rangelt liigendatud, enamasti jalgadel. Uks esikus. Nurkades lühikesed siledad või terava kandiga sambad.Kahlitel reljeefsed vapid, tähed, orvandid jms. Erivärviline glasuur. Armastati kuldset ja hõbedast tooni, musta valgete detailidega, valget koobaltsinise maalinguga jms. Eestis säilinuid vähe.

Klassitsism - Iseloomulik selgus, rahulikus ja kompositsiooni harmoonia. Eeskujuks antiik või renessanss.

1770-1800 Ahjud rangelt sümmeetrilised, kõrged, lihtsad, suursugused. Eelistatud silindrikuju. Reljeefsed sambad, ehisliistud (levinuim hammaskarniis), geomeetrilised ornamendid. Esiküljel nišš. Siledad kahlid. Glasuur enamasti läbipaistev valge. Kõige enim levinud ja säilinud tüüp Eestis.

Historitsism - Iseloomulik erinevate stiilide jäljendamine ja liitmine ehk eklektika.

1840-1914 Ahjud kõrged, sageli koos kaminaga. Malmuks või võre. Detailide poolest väga rikkalikud. Ernevate stiilide motiivid sageli segipaisatud.

Juugendstiil - Iseloomulik ornamentide rohkus ja dekoratiivsed taimemotiivid, sageli koos varte ja ka juurtega.

1900-1914 Kaminahjud, vormilt ümaramad ja voolujoonelisemad. Konstruktsioonilt lihtsad. Karniisidel looduslikud ornamendid. Meelismotiivideks krüsanteemid, orhideed jm eksootilised lilled, väänlevad veetaimed, rukis, nisu, luiged jne.

Autor: Airi Pung