Itaalia valimistel püsib seis võrdne

Suurärimees Silvio Berlusconi valitsus on püsinud võimul viis aastat, mis on sõjajärgse Itaalia kohta erakordne saavutus. Kuid majandust ja inimesi ei ole see õnnelikuks teinud. Viimased valimiseelsed küsitlused näitasid endise Euroopa Komisjoni esimehe Romano Prodi juhitava koalitsiooni viieprotsendist edumaad. Ometi ei panda väga suuri lootusi ka Prodile, kuna napist võidust ei pruugi jätkuda, et saada parlamendis piisavat toetust valulistele reformidele. Lisaks on tema koalitsioon, mis ühendab väga kirjut seltskonda tõsikommunistidest tsentristideni, liiga erinevate taotlustega, et tugevat poliitikat ajada.

Riigi viimase aja areng ja kõigi aegade üks ägedamaid valimiskampaaniad, kus nii Berlusconi kui ka Prodi on vastaseid kostitanud räigete solvangutega, on tekitanud ühiskonnas sügava lõhe ja pessimismi tuleviku suhtes.

Itaalia majandus on Berlusconi juhtimisel teinud vähikäiku. Majanduskasv on aastaid olnud nullilähedane. Riigivõlg on kasvanud 105 protsendini ja eelarve puudujääk üle 4% SKPst. Mõlema näitaja poolest rikub Itaalia selgelt rahaliidu stabiilsuspakti nõudeid. Maailma majandusfoorumi koostatud riikide konkurentsiedetabelis on Itaalia kukkunud 47. kohale, Botswana tasemele.

Itaalia majanduse häda peitub selle struktuuris. Kuuludes küll maailma suurimate majanduste hulka, moodustavad 300 suurfirma kõrval selle selgroo endiselt väikesed perefirmad.

"Meie kapitalism on perekapitalism. Meie ettevõtjad ei armasta riskida ja me pole kunagi olnud investeerijate riik," ütles Rooma ülikooli majandusprofessor Marcella Corsi.

Paljud väikefirmad tegutsevad tekstiili ja jalatsite ning autoosade tootmises, kus neil on kõrgete palkade tõttu järjest raskem konkureerida Hiina ja ELi uute riikide firmadega.

Itaalia on olnud traditsiooniliselt kõrge inflatsiooniga maa, kus konkurentsivõimet on parandatud valuuta devalveerimise ja intressipoliitika abil. Euroga liitudes kadus see võimalus jäädavalt. Pole ime, et Berlusconi väitel oli eurole üleminek Itaaliale katastroof.

Vasakjõude juhtiv Romano Prodi lubab majanduse konkurentsivõimet parandada sotsiaalmaksu viieprotsendilise alandamisega. Samas ta tunnistab, et reformide rahastamiseks on vaja tõsta muid makse.

Berlusconi, kes Prodi maksukoormuse kasvuga valijaid hirmutas, lubas viimasel hetkel omalt poolt mitmeid maksusoodustusi, millest olulisim on kohalike omavalitsuste tähtsaks sissetulekuallikaks oleva kinnisvaramaksu kaotamine, ning pensionide tõstmist. Ajalehe Corriere della Sera hinnangul tähendaks nende lubaduste täitmine riigile aastas 44-101 miljardit eurot lisakulu.

Valimistel on üsna kaalukas sõna öelda kõhklejatel, keda on 15% valijatest.

Valimiste eel läks Berlusconi tülli riigi juhtivate ettevõtjatega, kui ta esines tööandjate liidus ja häbistas neid, kes kavatsevad hääletada vasakliidu poolt.

Riigi tuntumaid ärimehi, luksusjalatsite firma Tod omanik Diego Della Valle ütles selle peale: "Mulle teeb sügavat muret, et inimene, kes nii agressiivselt ütleb nii rumalaid asju, juhib meie riiki."