Kodus töötamine eeldab tahtejõudu ja enesekontrolli

Kodus töötamine igaühele ei sobi, sest see eeldab tugevat enesedistsipliini. Samuti võib olla oma kodustele ja eriti lastele raske selgeks teha, et kodus olev ema või isa on tegelikult tööl ja teda ei tohi segada. Ikka on vaja "ainult korraks küsida".

Samas annab kodus töötamine võimaluse elada unistuste keskkonnas, näiteks metsatalus, ja iga nädal üldse mitte linnas käia. Lisaks on uuringud näidanud, et kodutööl on võrreldes kontoritööga inimene produktiivsem, samuti on tööandja kulud kodutöötaja puhul ligi poole madalamad, kui on töökoha ülalpidamine kontoris.

Võite teha enda peal katse: lugege, mitu korda teid päeva jooksul kontoris segatakse, nii et peate oma keskendumist nõudvalt töölt tähelepanu kõrvale tõmbama.

Kui jätta kas või mõni päev nädalas tööle tulemata ja töötada kodus, võib arvestada, palju tööle sõitmiseks kuluvat kütust kokku hoiab. Rääkimata ajast, mida saab liiklusvahendis viibimise asemel oma perega koosolemiseks kasutada. Samas on kodus töötades oht, et jäädakse töökaaslastega võõraks, kuna pole ühiseid lõunad või põgusaid koridorivestlusi.

Kodus töötab siiski vaid 10% Eesti töötajatest ja kaugtööd teeb vaid 5%. Neljandik osaajaga töötavatest naistest ei soovigi täistööajaga töötada ja 20% ei ole sobivat täistööajaga tööd leidnud.

Meeste peapõhjus osaajaga tööks on tellimuste vähesus ja vaid 18% ei soovigi täistööajaga töötada. Kui palju on teie firmas ametikohti, kus ei ole vaja tulla iga päev kindlaks kellaajaks kontorisse?

Võrreldes Lääne-Euroopaga on osaline tööaeg eriti väikelaste vanemate seas vähe levinud. Selleks on nii majanduslikud kui ka väärtushinnangulised põhjused: osaajaga töötades kaotab rahaliselt ja 40tunnine töönädal on normiks ka siis, kui peres on väikesi lapsi. Ehk pere- ja tööelu ei ühildata perele palgatöö arvelt enam aega pühendades nagu mujal Euroopas.

Kasutades tänapäevaseid infotehnoloogilisi lahendusi, saab koosolekuid pidada kuni viie inimese vahel edukalt ka nii, et igaüks pole mitte erinevas ruumis, vaid lausa teises majas või riigis.

Internetiühenduse olemasolul ei lähe see võimalus tööandjale sentigi maksma. Nii ei pea ka pikemaks lõunamaale sõiduks puhkust võtma, vaid saab rahulikult oma tööülesandeid täita, olles interneti kaudu kodukontoriga ühenduses. Seda muidugi nende puhul, kelle jaoks on vahe, kas istuda talvel arvuti taga aknast halli ilma vaadates või mõne kuurordi päikselisel terrassil klahve klõbistades.

Peale kodustöötamise paindlike võimaluste on Eestis täiesti kasutamata teiste riikide kaugtöökeskuste positiivne kogemus. Idee on seal selles, et need, kellel siiski kodustöötamise tahtmist või võimalust pole, saavad tööl käia selleks loodud keskuses. See sobiks näiteks saarte inimestele, kes selle asemel et pendeldada hulga tunde töö ja kodu vahel, saavad mandril asuvas ettevõttes töötada oma kodusaarelt lahkumata.

Kaugtöökeskuste teenus ei pruugi piirduda ainult ruumide ja sidevahendite rendiga, pakkuda võib ka laiemaid ettevõtlusega seotud teenuseid. Samas võib see perifeersetel aladel olla oluliseks väikeettevõtlust soodustavaks teguriks.

Paindlikud töösuhted on ka juriidiliselt muutumas ja sellega koos ka töölepingud, muu hulgas töötasu arvestamine. Enamikul kaugtöö juhtudel saab tasu arvestada töö tulemuse alusel, mitte töötundide arvu järgi.

Tähtis on luua õiguslik kindlus nii kodus töötavale töötajale kui ka tema töökeskkonna eest vastutavale tööandjale.

Autor: Kristina Täht