EL süüdistab Eestit 50 eksimuses

"Nendes rikkumismenetlustes pole midagi halba või enneolematut, see on osa elust Euroopa Liidus," kommenteeris Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kristiina Ojuland. "Euroopa Komisjoni igapäevane töö on meil näppu kuklas hoida."

Praegu on Euroopa Komisjon esitanud Eesti vastu hagi seoses maagaasi siseturu ühiseeskirju ja postiteenuse konkurentsile avamist puudutavate direktiividega. Suure tõenäosusega võetakse hagid tagasi, kuna Eesti on oma seadustesse vajalikud kohendused teinud.

Muudatused viidi maagaasiseadusesse sisse möödunud aasta lõpul ning hiljuti võeti vastu ka uus postiseadus.

"Postiteenusega seoses tegi komisjon otsuse meid kohtusse kaevata eelmise aasta detsembris ja vahetult enne hagi esitamist saime seaduse vastu võetud," põhjendas välisministeeriumi juriidilise osakonna ELi õiguse büroo nõunik Lembit Uibo, miks komisjon hagi suure tõenäosusega tagasi võtab. "Kooskõlastamise mehhanism komisjonis on lihtsalt küllalt aeganõudev," selgitas Uibo.

Euroopa Komisjon alustab rikkumismenetlust näiteks siis, kui liikmesriik on hiljaks jäänud mõne direktiivi ülevõtmisega või on teinud seda ainult osaliselt. Esmalt saadab komisjon liikmesriigile ametliku kirja, kus juhib puudustele tähelepanu. Riigil on kirjale aega vastata kaks kuud. Kui komisjon pole riigi seisukohtadega nõus, saadetakse põhjendatud eriarvamus ja antakse riigile taas kaks kuud puuduste likvideerimiseks. Kui liikmesriik siis ikkagi oma seadusi direktiivile vastavalt ei kohenda, on komisjonil õigus riik kohtusse kaevata.

Kokku on ELi kuulumise ajal Eesti suhtes algatatud 156 rikkumismenetlust, millest 105 on tänaseks lõpetatud. Nii Uibo kui ka Ojulandi hinnangul on Eesti selliste numbritega Euroopa Liidus kusagil keskmiste hulgas.