Riik suurendab eelarvet pea viiendiku võrra

Kui selle aasta eelarve kasvas eelmise aasta omaga võrreldes 15 protsendi võrra, siis järgmiseks aastaks lubab rahandusminister Aivar Sõerd veel suuremat - 18protsendist tõusu. Eelarve kasvab 61,4 miljardilt 72,5 miljardile kroonile.

"Eesti rahandus on tugevaim Euroopa Liidus, võtke see endale teadmiseks," ütles Sõerd telefonis konkreetselt. Tema sõnul ei ole järgmise aasta eelarve näol tegemist nn valimiseelarvega, kuna riigi majanduskasv, eelarve ülejääk ning tulude ülelaekumine võimaldavad eelarvet 18 protsendi võrra suurendada. "Kui vaatame riigi rahandust tervikuna, siis ülejääk on suurim, välisvõlg väikseim ning reservid aina kasvavad," märkis ta ning lisas, et ministeeriumi prognoos on pigem konservatiivne.

Endine respublikaanist rahandusminister Taavi Veskimägi sama meelt aga pole. "Minu meelest näitab see valimiste eel soovi kogu raha kiiresti laiali jaotada ja nende täiendavate kroonidega poliitilist populaarsust võita," ütles ta.

Veskimägi sõnu kinnitab ka asjaolu, et aastateks 2008 ja 2009 on planeeritud poole väiksem eelarve kasv kui järgmiseks aastaks.

Veskimägi sõnul seab eelarve nii suur kasv ohtu euro kasutuselevõtu 2008. aasta alguses. Samuti on tema arvates ohtlik anda eelarve kujundamises vabamad käed teistele ministeeriumidele. "Tundub, et jäme ots riigieelarve planeerimisel hakkab libisema rahandusministeeriumist valdkonna ministeeriumidesse, mis minu hinnangul avaldab teatud ohtu konservatiivsele eelarvepoliitikale," sõnas ta.

Sotsiaalminister Jaak Aab ei arva, et eelarve suurenemine oleks liiga optimistlik. "Kuidas sellele kätt ette panna," küsis retooriliselt Aab, kelle juhitav ministeerium tahab eelarvest pea poole - 30 miljardit krooni.

Ka ei nõustu ta väitega, et tegemist on valimiseelarvega. "Sellel on muidugi mitmeid põhjusi, majanduskasv on suur ja väga kiire, tänu sellele ka maksude laekumine - maksudistsipliin on paranenud," rääkis ta ning lisas, et eelarve on ikkagi konservatiivne ning tõusu põhjendavad ka investeeringud, mis riigil teha on. "Pensionilisa kasv nõuab lisavahendeid," nimetas Aab.

Rahandusminister Sõerdi sõnul on riik investeeringuna näiteks kavandanud 1,1 miljardi krooni eest jäälõhkuja tellinud. 1,2 miljardit krooni läheb Viru vangla ehituseks ning 250 miljonit krooni politsei- ja päästetöötajate palkadeks.

Autor: Gert D. Hankewitz