Siseturu teenuste direktiiv lõpusirgel

"See oli Euroopa jaoks tõeline poliitiline läbimurre. Teenused on Euroopa siseturu tuumikküsimus," ütles läbirääkimisi juhtinud Austria majandusminister Martin Bartenstein.

Paljud liikmesriigid avaldasid läbirääkimiste jooksul kahetsust, et tulemus on loodetust vähem ambitsioonikas. "Vaidlused kestsid hommiku üheksast õhtu kella kümneni," iseloomustas läbirääkimiste pingelisust Brüsseli kohtumisel osalenud Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ELi ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Helle Puusepp.

Eesti peab kohtumise peamiseks positiivseks saavutuseks kümne riigi ühisel jõul, kelle seas olid Eesti kõrval seitse uut liikmesmaad ning Holland ja Luksemburg, läbisurutud uut 41. artikli lõige 5 sõnastust. Seal öeldakse, et liikmesriigid peavad komisjoni ja teisi liikmesriike teavitama nõuetest, mida kohaldatakse teenuste piiriülesel osutamisel teiste ELi ettevõtjate suhtes. Komisjon peab jälgima, kas need nõuded on direktiivi tingimuste kohased ja õigustatud. Selline teavitamise kohustus on nende riikide arvates teatud vastukaal direktiivi teenuste piiriülese osutamise peatüki nõrgestamisele ja peaks põhjendamatud takistused ära hoidma.

"Mul on hea meel, et direktiivi osas saavutati poliitiline kokkulepe, kuigi lõpptekst võinuks olla meie jaoks parem," ütles Eesti majandusminister Edgar Savisaar. Ta lisas, et teenusteturu avamine oleks Eesti jaoks kindlasti positiivne samm.

Teenused moodustavad kaks kolmandikku ELi majandustegevusest. Mullu oli ELi teenustesektoris tööl 116 miljonit inimest ehk ca 70% kogu tööjõust. Juba on prognoositud, et uue direktiivi tulemusena sünnib juurde 600 000-700 000 uut töökohta.

Teenustedirektiivi kohaselt peaksid kõikvõimalikud teenustepakkujad, alates ehitus-, jaekaubandus-, turismi- ja autohooldusfirmadest ning lõpetades IT-firmadega, edaspidi saama üsna vabad käed oma teenuste pakkumisel kõigis ELi liikmesriikides.

Direktiiv ei hõlma tervishoiu-, era turva-, audiovisuaal-, ajutiste tööagentuuride, sotsiaal- ja hasartmänguteenuste pakkumist. Samuti avalikke teenuseid ning transporditeenuseid.

Edasi läheb teenustedirektiivi eelnõu Euroopa Parlamenti teisele lugemisele.

Kui direktiiv saab seaduse jõu, siis jääb liikmesriikidel kolm aastat aega oma seaduste direktiiviga vastavusse viimiseks. Kolmeaastast üleminekuperioodi nõudsid vanad liikmesriigid eesotsas Prantsusmaa ja Saksamaaga.