Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Skandinaavias nõutakse rohkem naisi börsifirmade juhtide hulka

Tallinna börsi tegevjuhi Kaidi Oone sõnul on sookvootide teemat Eestis veel vara arutada. "Eesti naised on nii tublid, et nad saavad juhiks kasvamisega ka iseseisvalt hakkama, ilma kvootideta. Töökohti tuleks jagada vastavalt teadmistele," märkis ta.

Oone lisas, et on valdkondi, mis ongi natuke maskuliinsemad, ja on naiselikumaid valdkondi, nagu moetööstus ja kosmeetika. Seal on tema sõnul naiste osalemine loomulikult suurem.

"Nõukogudesse kandideerimine peab olema naiste enda tahe ja nende töö," ütles Oone.

Norras viidi 2004. aastal sisse regulatsioon, et nii riigi- kui ka eraettevõtete juhatuses ja nõukogus peab olema vähemalt 40% naisi, eriti kehtib see Norra 500 suurema ettevõtte kohta. Norras jääb regulatsioon jõustumata juhul, kui selles sfääris soovitud sugude tasakaal saavutatakse vabatahtlikult. Kui seda aga ei saavutata, võib regulatsioonist 2007. aastaks saada seadus, ütles Äripäevale Norra saatkonna esimene sekretär Baard Hjelde.

"Nende kvootidega tahetakse tuua rohkem naisi ja naiselikkust firmade juhtimisse," põhjendas Norra regulatsiooni Hjelde. Ta lisas, et varem on probleemiks olnud, et 95 protsenti firmade juhtidest on olnud mehed.

"Sooliste kvootide kehtestamisega on Norras naiste osavõtt firmade juhtimises nüüd paari aastaga tugevasti kasvanud, mõju on olnud igati positiivne," kinnitas Hjelde.

Kui firma juhtkonnas ja nõukogus on vaid mehed, siis on neil ka vaid mehelikud vaated, aga tarbijaid näiteks on igas riigis ju nii nais- kui ka meesoost. Norra ametnik lisas, et nende firmade hulgas ei ole sookvootide puhul vahet, mis sektoris firma tegutseb. Kvoodid kehtivad kõikidele firmadele ühtemoodi.

"Ka Eestis tuleb sookvootide teema firmade nõukogus ja juhtkonnas tulevikus kindlasti arutusele," ütles Hjelde. Kas ka Soomes on sarnane teema arutlusel, pole Hjelde kursis.

Norra eeskujul kirjutas ka Rootsi meedia eelmise nädala lõpus, et Rootsi valitsusele tehti ettepanek kehtestada börsifirmades seadusega naistele vähemalt 40protsendiline kvoot ja selle rikkumist karistada trahviga.

Ekspert Catarina af Sandeberg andis kolmapäeval oma ettepanekud Rootsi valitsusele üle. Tema ettepanekul tuleks kvoodi rikkumise korral trahvi suuruseks määrata 150 000 Rootsi krooni.

Soovituse kohaselt peaks uus seadus jõustuma aastal 2008 ja firmadel jääks selle rakendamiseks kaheaastane üleminekuaeg.

Nii Rootsi majandusorganisatsioonide kui ka ametiühingu esindajad on Sandebergi seisukohti juba tugevasti kritiseerinud ja enamik neist on kvoodi kehtestamise vastu, kirjutas Rootsi majandusuudiste portaal Näringsliv24.

Baltika tegi Tiina Mõisa valimisega nõukogu esinaiseks börsiajalugu. Tiina Mõis on vist esimene ja ka ainus nõukogu esinaine Tallinna börsil.

Aga ma ei usu igasugustesse kvootidesse ja taolisi regulatsioone ei mõista ega toeta, rohkem usun inimlikku arukusse ja vabasse valikusse. Kui ühiskond, sh otsustajad ja tarbijad, koosneb võrdses osas nii naistest kui ka meestest, siis arukuse seisukohalt oleks loomulik, et see suhe avaldub ka kõigis eluvaldkondades.

Kui ikka üle poole meie tarbijatest on kaunima ja targema soo esindajad, mis siis peaks olema see tähtis põhjus, et ettevõtte juhtimise eri tasanditel daame otsuste tegemise juurde mitte kutsuda. Meie Baltikas igatahes peame seda suureks väärtuseks, et nii nõukogus kui ka juhatuses ja terves organisatsioonis on otsustajaid ja kaasamõtlejaid mõlemast soost. Usun, et tänu sellele oleme me ka veidi usaldusväärsemad oma tarbijate ja kogu ühiskonna silmis.

Baltika nõukogus on daamid kogu aeg olnud esindatud, selles mõttes jätkab ka uus nõukogu edu toonud traditsiooni. Samas on meie nõukogu liikmed kõigepealt ikkagi oma ala profid. Mul on tõepoolest hea meel, et just Tiina Mõis nõustus nõukogu esimeheks valimisega, usun, et oma suure kogemusega rahvusvahelise ettevõtte juhtimisel aitab ta Baltikal muutuda veelgi paremaks.